vaimulikku kirjandust ning toimusid ka eestikeelsed jumalateenistused. Johan Skytte algatusel loodi 1630. Aastal Tartu esimene gümnaasium ning juba kaks aastat hiljem 1632. Aastal sai sellest Gustav II Adolfi korraldusel (Tartu)ülikool. Peale riigimaade mõisnikele jagamist hakkas Rootsi riigikassa tühjenema. 1672.aastal hakkas trooni valitsema Karl XI, kes algatas reduktsiooni riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon jõudis Eestisse 1680.aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu. Mõisnikest said peale reduktsiooni vaid maade rentnikud ning nüüdsest tuli osa tulust Rootsi riigile maksta. Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade olukord. Talupojad olid kuninga alamad ning mõisnike võim nende üle vähenes (ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada), enam ei rakendatud ka kodukariõigust ning maade hindamise tulemusena kooskõlastati koormised maa viljakusega. Kasutusele tulid vakuraamatud, milles
ajanappuse tõttu loobuma) ning EKmS-i presidendiks. Seega oli ta muutunud rahvusliku liikumise suveräänseks liidriks. Raskusi valmistas üksnes oma häälekandja puudumine. J. Hurda vastav palve lükati Trükiasjade Peavalitsuse poolt tagasi ning ta oli sunnitud vastu võtma J.V. Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. J.Hurt viis lisalehe üle uuele kirjaviisile, avaldades siin oma ajalookäsitluse "Pildid isamaa sündinud asjust". See äratas baltisakslastes üldist pahameelt ning J.V. Jannsenit mõjutati J. Hurta lisalehest eemaldama. Seega oli J. Hurt sattunud C.R. Jakobsoniga ühte leeri, s.t. "Eesti Postimehest" väljapoole. C.R. Jakobsoniga tekkiski tal tihe koostöö, mis 1870. aastate keskel arenes küllaltki intiimseks sõpruseks. Koostööd C.R. Jakobsoniga ei suutnud olulisel määral segada ka J. Hurda asumine kirikuõpetajaks Otepääle 1872. aastal. Kirikuõpetaja amet tugevdas oluliselt J. Hurda ühiskondlikku
aug 1915 andis vene põhjarinde ülemjuhataja Aleksejev ja lubas moodustada vabatahtlikest kaks Kütipataljoni. Moodustati läti küti väe osade organiseerimis komitee , kuhu tõusid ette ossa see Zalitis ja Goldmanis ja Meierovics. Organiseerimiskomitee rajas suurematesse läti asulatesse värbamis kohad.Korraldati korjandusi väeosade jaoks. Need kaks pataljoni saadi kokku kiiresti ja rakendati koheselt ka rinde võistluses. Lätlased oldi ideest vaimustatud. Baltisakslastes tekitas läti küti pataljonid asutamine tõsist muret tuleviku jaoks. Kindral P. Kurlov, keelas ära organi komitee tegevuse, võitsid baltisakslased oma poole kõrgema Liivimaa kirkujuhi, keelati konserdite andmine selle abil saadi korjandusi. Baltisakslased suutsid saavutada seda , et läti küti väeosade probleem, jõudis Keisrini Nikolai I , Aleksandra soovitas oma kirjades need väeosad laiali saata. 1915 a lõpuks 8 küti pataljoni võeti u 8 tuhat vabatahtlikku
annaabi.ee 
