• baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali • 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali • kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus • Baltimaade kindralkuberneri juures moodustati Erinõukogu, mis läks laiali, kuna ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove • eestlased saavutasid edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil, baltisakslaseid tõrjuti tagaplaanile 40. Esimene maailmasõda- 3. august 1914- 18. nov. 1918 • Sõdijad: Keskriigid( Sm, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antand (Inglismaa, Pr, Vm)- 75% maailma elanikest. • Patriootlikud meeleolud- mingi vabatahtlikult (mitukümmend tuhat eestlast) vene sõjaväkke. • Vene inmeeriumis palju baltisakslaseid vabastati kõrgetest kohtadest, paljud kohad said eestlased ja lätlased.
lisalehed ning tellijate arv tõusis 2000 tellijani. Jannsenite kodust kujunes välja rahvusliku liikumise läbikäimiskoht. Enamik ärksamatest eestlastest õppis sellel ajal Tartu Ülikoolis ning lugesid Postimeest. Johann Voldemarist sai ärkamisaja alguse liider ja ta seisis kõikide oluliste algatuste juures. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, kes olid Eesti Postimehe kaastöölised, hakkasid avaldama baltisakslaseid kritiseerivaid artikleid ning nõudma nendega võrdseid õigusi. Jannsen kartis sakslastega läbisaamise kaotust ja vene mõju kasvamist. Ta eemaldas baltisakslaste nõudmisel Jakobsoni ja Hurda Postimehe toimetusest. See tekitas eestlaste seas arusaamatust ja Jannsenil oli isegi konflikt oma tütre Lydia Koidulaga. Hiljem selgus, et sakslased maksid Jannsenile selle eest raha. Postimehele tekkis konkurent, milleks oli Jakobsoni ajaleht Sakala. Jannsen võttis seda siiski
23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp,
annaabi.ee 
