Erakondade paljusus tähendast seda, et üksik paretei polnud üksinda suureline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega. Kümnendi alguse suurimaks probleemiks oli Eesti iseseisvumise vastane tegevus. Sellega oli seotud: 1) Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid, 2) baltisakasa parunid, 3) kommunistid. Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas enesest suurimat ohtu. Kümendi alguses saavutasid siinsed kommunistid märkimisväärset edu, kasutades sõjajärgseid majandusraskusi. Nõudes avalikult vaid töörahva elukvaliteedi parandamist, valmistus EKP samal ajal salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1.detsember 1924.a.,mil umbes 300relvastatud võitlussalklast tungisid Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele
Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Iseloomusta olukorda Eestis pärast Põhjasõda Eesti pakkus pärast Põhjasõda väga kurba pilti. Alles 18.sajandi keskpaigaks jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. Sajandi lõpuks oli Eesti elanike arv juba üle 500 000. Baltisakasa aadli piiramatu võimuga suruti alla talurahva õigusi. Teisalt aitas Balti erikord säilitada maa kultuurilist omapära, äilitas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu 18. sajandi põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Seadustati talupoegade pärisorjus. 18
Baltikumivalduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poola-aegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Ülikooli tegeliku asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tema eestvõtmisel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1632 kirjutab Gustav II Adolf TÜ asutamise ürikutele. 15. oktoober 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool Kui puhkes Vene-Rootsi sõda viidi ülikool üle Tallinnasse (1656 1665). Ülikool jätkas tööd Tartus 1690. a. peamisel baltisakasa tudengitega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Pilet nr.2 Muinasusund
1739 piibel tuli aga põhja-eesti kirjakeeles. See ka üks pöhjus, miks me räägime sellist eesti keelt nagu me praegu räägime. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjanudus- 18 sajandil eesti keeles ilmus terve rida erinevaid vaimulikke tekste, katekismusi, kiriku käsiraamatuid jne. Oli päris mahukas. See keel, mis keeles eestikeelsed trükised avaldati erines suuresti rahvakeelest. Praegu nimetatakse seda kokkuvütlikult kirikukeeleks. Küll aga oli see väga sarnane see selele, mida baltisakasa pastorid omavahel kasutasid. Lisaks oluline veel see, et kogu see kriikukeel suunas eesti kirjakeele arengut pikka aega kuni 19 sajandi alguskümnenditeni ning alles 19 saj esimesel poolel toimuvad olulised muudatused- eesti kirjakeel muutub häälduspäraseks (selliseks angu kõneletakse). Kirikukirjanduse kõrval haakti välja andma üksikuid ilmalikke trükiseid. Kõige laiemalt levinud olid kalendrid, mis koosnesid kahest osast- kalendri osa ja kalendri
annaabi.ee 
