tööteenistusse saadetud. Enemik pagulatestoli koondunud Rootsi ja ka teistesse lään-riik, kus pandi ümberasutajate laagritesse. NSV liit ei tahtnud sellega leppida ja palus abi välisriikidelt, et nood sunniksid pagulasi kodumaale tagasi tulema. 1945 a okt. Otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. *Repatrieerus-ehk vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus kodumaale tagasi. Lääneriikidesse jäi u.75 00 ja välja tuli sealt u. 20 000.Väliseestluse olulisemaks keskuseks olid Toronto, New Y ja Stock. Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tugevus tugines mitmesugustele pagulasorg. 1 osa moodustas sellest välisvõitlus, mille eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute inform. olukorrast okupeeritud Eesti ja lään- riik avaliku arvamuse mõjut
-20 sajandi vahetusel. Eestlast kogukonnad rajati mitmes Ladina-Ameerika riigis ning mujal. Väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda nimelt poliitilistel põhjustel. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. NSV Liit arvas, et pagulased kuuluvad neile ja palusid neil ,,vabatahtlikult" kodumaal naasta. 1945. aasta oktoobris otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. Vabatahtlikult või sunniviisiliselt suundus kodumaale tagasi e. repatrieerus umbes 15 000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes ligikaudu 75 000 eestlast, kes olid peamiselt Rootsis või Saksamaal. Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid muutunud Toronto, New York ja Stockholm. Välis-eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. 1946. aastal loodi eesti Rahvusfond, millega koguti raha
eest põgenenud, sunniviisiliselt Saksamaale tööle saadetud, sõjavangid lääneliitlaste käes jm.). Enamik neid inimesi e. pagulasi olid koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse, kuhu NSVL saatis oma esindajaid propagandat tegema, et pagulased pöörduksid vabatahtlikult kodumaale tagasi, ja avaldas survet valitsustele, nt. 1945 Rootsi andis välja 167 baltimaalast, kus oli ka kümmekond eestlast, ja seda päeva kutsutakse mustaks reedeks. *Vabatahtlikult pöördus tagasi e. repatrieerus 1946 kevadeks ligikaudu 15000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes 65000 eestlast (nt. Rootsi, Austriasse, Taani, Belgiasse ja Prantsusmaale). *1947-1952 leidis üle 27000 eestlase Rahvusvahelise Põgenike Organisatsiooni (IRO) abil endale uue kodumaa (nt. USAs, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal).
annaabi.ee 
