1983 Apple Lisa Esimene graafiline liides arvutil Hiire liikumine ekraanil jälgitav IBM PC XT 4,77 Mhz 2 floppy disk lugejat MS DOS v. 3.3 HDD 1020 MB Arvutid Eestis 1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud URAL Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke ülesandeid (nt külvipindade optimiseeriseks) Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti Stabiilsem, kui JUKU Probleem: Floppy formaatimine pidi toimuma teises arvutis JUKU ja TARTU kasutasid CP/M operatsiooni süsteemi. NVSL arvutid Esimene projekt 1943 Kiievis. Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti konstrueerimine Esimene katsetus valmis 1951. Esimene
a. avatud onkoloogia hospitalis, 1949. a. moodustati ühtne radioloogia ja onkoloogia kateeder. Pärast prof. J. Haldre surma 1949. a. suleti Radioloogia instituut ja -kliinik ning ühendati onkoloogia ja sisehaiguste kliinikutega. 1950. -80. a. toimus radioloogia-alane uurimistöö sisehaiguste propeteutika kateedri koosseisus. Sellel ajal kasutatud aparatuur pärines Nõukogude vabrikutest, kasutati ka gammakiiritusravi seadeldisi, mis olid valmistatud Narva tehases "Baltijets". Tegutsesid radioloogid: Laos Koskvee (1909-1991) - õpetas välja terve põlvkonna röntgenolooge Eesti meditsiiniasutustele; Elmar Haldre (1916-1990) - kindlustas radioloogia edasiarendamise 1950.-60. üleminekuaastatel, ja HiIja Sibul (s. 1924). 1980. a. sügissemestrist taastati iseseisev radioloogia ja onkoloogiakateeder, mida juhatas aastail 1980-90 prof. Kaljo Villako, alates 1990. a. prof. Erich Kuus. Esimesed sammud röntgenoloogia alal Eestis. 1986. a
Kolhoseerimine- 1947.a loodi 5 esimest kolhoosi. 1949 küüditamise järel inimeste massiline kolhoosi minek. Kulakute väljaselgitamine ja karistamine. Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe. Rasketööstuse ettevõtted Dvigatel, Baltijets kuulusid sõjatööstuse kompleksi ja ei allunud ENSV juhtkonnale. Ehitus toob Eestisse hulgaliselt migrante. Põllumajandus- 1954.a hakatakse kolhoosnikele maksma palka (seni normipäevad). MTJ likvideerimise järel masinad majanditel. Põllumajandus spetsialistide ettevalmistamine EPA-s. Põllumajandus spetsialiseerub. Majandus 70.aastatel- Põllumajanduse areng suunatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. Kohalik toiduainetega varustamine läheb järjest kehvemaks
Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks - põlevkivikaevanduste ja elektrijaamade laiendamine NSVL Kaitsekomitee määrusega (40% ENSV kõigist kapitaalmahutustest sinna) - 1948.a. Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, 1952 KJ-Tallinn põlevkivigaasijuhe - Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine - masina-ja metallitööstus NSVL sõjatööstuskompleksi kuuluvad Tallinna Dvigatel, Narva Baltijets - ehitustegevus saabuvatele võõrtöölistele korterite ehitamiseks Rahvuspoliitika - võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon - nõukogude sõjaväebaasid, erusõjaväelased - eesmärk kujundada uus nn "nõukogude rahvas" Stagnatsioon Poliitiline juhtimine - Represseeritute rehabiliteerimine 1959.aastaks üle 30 000 tagasipöördunu - Oludega kaasaminek ja süsteemiga kohanemine peale 1956.aastat põhjus Ungari sündmused ja NLKP XX kongress
aastatel kiiresti ka mille kergetööstus. toodangule Tal oli limatus “Baltijets” Narvas kujunes peaaegu et kolhoosi jmt.) kuulusid NSV igapäe Liidu nõudlust linnas ja üleliidulisel
annaabi.ee 
