aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks - 800 m jooks on kergejõustiku ala. 800 m joostakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.
90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai 1995 Austrias Götzis 8.10. Eesti naiste rekord kuulub Ksenija Baltale, kes hüppas 8. august 2010 Tallinnas 6.87. 2.5 Huvitavaid fakte Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. 4 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/100_meetri_jooks http://et.wikipedia
90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai 1995 Austrias Götzis 8.10. Eesti naiste rekord kuulub Ksenija Baltale, kes hüppas 8. august 2010 Tallinnas 6.87. 2.5 Huvitavaid fakte Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võiks öelda, et kumbki käsitletud aladest pole nii lihtne kui pealtnäha paistab.
Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks.Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. (Wikipedia 2013) Naistest on kõrgushüppe rekordi omanik Anna Iljustsenko, kes hüppas 9. Augustil 2011. aastal Viljandis tulemuse 1.96m. ,,Anna Iljustsenko esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel. Tulemusega 1.90 saavutas ta 15. koha." (Wikipedia 2013) Naiste kaugushüppe rekord kuulub Ksenija Baltale.8.augustil 2010. aastal hüppas ta 6.87m Tallinnas.Ksenja põhialaks oli seitsmevõistlus, preagu aga kaugushüpe.Ksenjal on ka päris head saavutused.Parimad nendest on 2009.aastal toimunub Berliini Maailmameistrivõistlustel 8.koht tulemusega 6.62m ja 2009.aastal Torinos toimunud sisemeistrivõistlustel kuld, tulemusega 6.87m.Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti, millega ta on Eesti kõigi aegade tabelis teisel kohal. (Wikipedia 2013)
annaabi.ee 
