Rakke Gümnaasium Ballett Referaat Koostaja: Siim Kruustok Rakke 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Balletti ajalugu 4 3. Tuntud Balletitantsijad 5 4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomis...
seal 2 peaaegu paljast inimest on. Oskar Lutsu "Kevade" algas hoopis teist moodi ja see viis natuke segadusse. Kuid siis hakkasid tulema samad sündmused mis filmiski ja hakkasin kogu teosest terviklikumat pilti saama. Tegelaste ära tundmine oli raske, kuna nad erinesid nii palju filmis olevatest tegelastest. Kõige lihtsamini ära tuntav tegelane oli Lible tema läkiläki järgi. Mulle meeldis kõige rohkem sellest ballettist Toots, sest tema tants oli kõige jõulisem, kiirem ja aktraktiivsem. Kostüümid olid minu jaoks liigagi tagasihoidlikud ja vanamoelised, polnud midagi kirevat kõik oli üks hall mass. Tantsjate koolikotid meenutasid mulle enda esimest ranitsat. Laval polnud mööblit ega muid segavaid faktoreid, mis takistaksid liikumist. Lava tagaosas oli 2 ava, kust nad lavale karagasid ja ega rohkem laval midagi ei olnudki. See oli minu esimene balletti vaatamine ja ma jäin täitsa rahule
keel, stiil ja mall. Igal isiksusel on iseenda tantsimise viis ning vabadus järgida teed, mida mööda käib. Peegel omab jalakeerutuse juures suurt rolli, kuna see näitab tantsijale, mida näeb publik: keha zestid ja peegel ei valeta iial. Ideed mõjutavad kehade liikumist ning liikumisviis teisendab omakorda meie hoiakut ja mõtet. Tants ei pea olema alati graatsiline, ilus, voogav ning inspireeritud ballettist. Selle nurgelisus, teravus ja agressiivsus annab juurde teise nüansi ning teosel on potentsiaali publikule meelde jääda. Arvan nii nagu ütles Martha Graham (1894-1991): ,,Inetus võib olla tegelikult ilus, kui see hüüatab võimsa häälega." Neiu mitte lihtsalt ei tantsinud, vaid analüüsis oma liikumist, emotsioone, süvenedes muusikasse, viies enda teadvuse mujale, lastes keha lõdvaks, otsisides iseend ning seejärel peegeldas ta leitu publikule fantastilise kunstina
Võimust andis ka kindlasti juurde tantsijate arvukus, sest neid olid tohutult palju. Kostüümideks olid väga igapäevased riided, mehed polnud sukkpükstes ega naised baleriinidele omastes kleitides. Olid kas süsimustad siidkleidid või mustad ülikonnad, või jällegi väga kaasaegsed seelikud ja T-särgid koos pearättidega. Etenduses oli tehtud "Onegini" kangelastest tüüpilised meie aja tegelased. Silmapaistvaid numbreid ballettist oli palju. Ütleks, et kõik olid väga head. Esimene tants, mis mulle meeldis oli kui Onegin oli tapnud oma sõbra ning peale seda murdis esimene oma pead süümepiinadega. Ta oli ühe väikste ratastega laua taga ning siis ilmus tema surnud sõber Lenski. Lenski kostüüm oli valge ning ka tema nägu oli tehtud lumivalgeks. Lava täitus suitsuga ning nad tantsisid väga graatsiliselt. Liigutused olid väga sünkroonis ja tegid balletile omaseid hüppeid.
annaabi.ee 
