Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar 3) tants - branle, pavaan Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj. Maalikunst: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Loodus ja alasti inimene
kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel, polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal peavad 2 hlt kaanonis teineteisele jahti ANSOON - prantsuskeelne ilmalik polfooniline laul FROTTOLA - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrniga ukondlik laulutp VILLANELLA - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsalt rahvamuusikastiili BALLETO - tantsulaul, rtmikad tekstita refrnid TSKLILINE KONTSERTMISSA - kirikliku tarbemissa rppest kasvanud vlja, koosneb liturgilise missa ordinaariumilauludest. REEKVIEM - leinamissa, mille osad on: Igavesti rahu, Viha pev, Igavene valgus, Pha ja Kiidetud olgu, Jumala tall. kontsertmissa erivorm UUS KLAIDEAAL - tertsidel ja sekstidel phinevad koosklad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks LUTHERI KORAAL - Saksa protestantlik kirikulaul. aluseks on stroofiline
Muusika vastas kirikuisade soovile: see oli karge, ülev, väärikas. Polüfooniline helikude sõnad kostavad hästi välja. On kirjutanud üle 100 missa ja üle 400 madrigali. Teoseid iseloomustab vaoshoitus, korrastatus, tasakaalukus, selgekõlalisus. Tuntuim teos paavst Marcellus II'le pühendatud missa. 9.Millised on hilisrenessansi ilmalike laulude tüübid Itaalias? 1)Frottola homofoonilste tunnustega, kordub refrään 2) Villanella matkib talupoegliku rahvamuusika stiili. 3) Balleto tantsulaul 4) Madrigan arenes Itaalia karjaselaulust 10.Milline oli pr. ilmaliku laulu üldnimetus? Sansoon neljahäälne, sarnane motetile. 11.Miks ja kuidas hakkas eralduma vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? Otsiti kõlavärve , nende otsingud soodustasid instrumentaalmuusika tekkimist. Nüüd hakati samu laule kuulama pillide esituses. Ka tantsupalu hakati mängima eraldi. Pavaan aeglane pidulik, 2-osaline. Galliard 3-osaline tants. 12
teised lõbusad ja kiires. Sisult olid armastuslaulud. Kuulsamad sansooni loojad olid Janequin ja Desprez. Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus,
võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Märge ,,laulmiseks või mängimiseks" : Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. 14. Ilmaliku laulu zanrid Prantsusmaal lauldi lüürilisi laule, mida nimetati sansoonideks. Itaalias esines 2 suunda: 1) rahvalik laulutüüp (frottola, villanella, balleto) 2) peen ja kunstipärane madrigal. Saksamaal oli ilmalik laul ühehäälne ja Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal. 15. Pillimuusika iseloomustus 16.sajandil Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord
Renasaansi ajastul toimus tagasipöördumine antiikaja iluideaalide poole nii kultuuris kui kuntstis. Inimene oli kirikukammitsates vaba antiikeeskuijusi järgiv ilus, vaimsust hindav inimene. Tooni andev oli madalmaad 16. saj hakkas eralduma vokaalmusikast instrumentaalmuusika. Võeti kasutusele uued pilld. Viola da gamba Leiutati noodttrükitehnika. Kooli hariduse kuulus kindasti muusika õpetus. Tekkis vokaal polüfoonia Carccia Sansoon Balleto Villanella Frotolla On kolm perioodi Vararenesaans Kõrgrenesaans Hilisrenesaans Missatsükkel Motett ilmalik polüfooniline laul Uus muusikasstiil Madalmaade kõrgaeg Uus kõlaideaal Tekstiga seotud Lihtne laulev meloodia Motett lihtsamaks
annaabi.ee 
