NEW ORLEANSI JAZZ New Orleansi Jazzi ajalugu New Orleansi Jazz tekkis 20. sajandi alguses. Sünnilinnaks peetakse Louisiana osariigi pealinna New Orleansi. 20. sajandi esimesel kümnendil tegutses linnas ligi 30 orkestrit. 20. sajandi algusaastateks oli sellest sadamalinnast kujunenud tõeline kultuuripaabel, mille elanikud laulsid briti rahvalaule, tantsisid hispaania rahvatantse, mängisid prantsuse balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. Muusika New Orleansi jazz sündis mitmesuguste etniliste tunnusjoonte ja muusikaliste elementide segunemisel. Muusika on Euroopa muusikaga võrreldes tahumatu, räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. Igas orkestris oli pillimehi, kes mängisid vaid kuulmise järgi improviseerides, püüdes saavutada inimhäält meenutavat tooni, Aluseks võeti kiriku-ja marsimeloodiad.
märtsil 1687. Looming 5 Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballett, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed
põhjustades helilooja surma 22. märtsil 1687. Looming Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballet, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed Ooperid
rahvaste esindajad. Nende kõrval elas hulgaliselt orjaks toodud aafriklaste järeltulijaid, kelle rahvuslikud ja kultuurilised iseärasused polnud sugugi vähem tähtsad kui inglaste või hispaanlaste omad. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid eelkõige oma muusikat, mida nad tahtsid alles hoida, kui kauge kodu mälestust. New Orleansi elanikud laulis briti rahvalaule, tantsisid hispaania tantse, mängisid prantsuse tantsu-ja balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. See oli väga musikaalne linn. MitmeteetnilistejamuusikalistejoontesegunemiselNew Orleansis,mistoimusStoryville'i (punaste laternate linnaosas) õhustikus peaaegu iseenesest, sündis new orleansi stiil. Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orelansi jazzmuusikute juures võistlused. Esialgu püüdsid lähedusesasuvateltantsuplatsidelasuvadorkestrid üksteistlihtsalt"surnuksmängida",
Paljudel neil olid prantsuse nimed, nad andsid oma lastele hea hariduse, asutasid New Orleansis ooperiteatri ja pidasid ülal sümfooniaorkestrit. Ka orjadele anti selles vabameelses linnas suuremaid vabadusi oma tavade harrastamiseks. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid eelkõige oma muusikat, mida nad tahtsid alles hoida, kui kauge kodu mälestust. New Orleansi elanikud laulis briti rahvalaule, tantsisid hispaania tantse, mängisid prantsuse tantsu- ja balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. See oli väga musikaalne linn. Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orelansi jazzmuusikute juures võistlused. Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem aga viidi rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivad orkestrid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda. Tavaliselt asusid orkestrid sel puhul suurel lahtisel
annaabi.ee 
