Värssdraamades ,,Manfred" ja ,,Kain" jõuab Byron veelgi suurema tinglikkuse ning filosoofilise üldistuseni. Piibliaineline müsteerium ,,Kain", samal ajal kirjutayud väiksed poeemid ,,Pimedus" ja ,,Uni". 1816. jõudis Byron Itaaliasse, jäi sinna viimaste elukuudeni. 19. aprillil 1824 suri Byron Kreekas. Percy Bysshe Shelley(1792- 1822) Sussexi maakonnas sündinud, põlisest aadlisoost. Revolitsioonimeelne. Juba Etoni kolledzis hakkas ta kirjutama ballaadilikke luuletusi. 1810. Oxfordi, kuid heideti sealt aasta hiljem välja, sest andis trükki pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest". Juba 19 aastaselt abiellus ta endast 3 aastat noorema koolitüdrukuga. Oma radikaalset revolutsioonilist fiflosoofiat väljendas ta esimeses mahukamas teoses- poeemis ,,Kuninganna Mab". Ka hilisemas loomingis leidub Shelley´l teravalt poliitilisi luuletusi, näiteks ,,Anarhia mask". 1816
rahvalik. Sageli lauldakse lauldakse nasaalse tämbriga. Lood on tavaliselt mazoorsed ja sarnaselt rock'n'rolliga põhineb harmoonia I, IV ja V astme akordidel. Rütm on kergelt kiikuv, tihti kasutatakse sünkopeeritud rütme. Traditsioonilised saatepillid on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver, basskitarr, suupill ja havai kitarr. Hiljem on lisandunud trummid ja ka elektrilised pillid. Laulud võivad olla lüürilised ja kõnelda armastusest, esineb ka religiooseid teemasid ning ballaadilikke jutustusi. Kantri tuntumad alaliigid on bluegrass, honky tonk, country rock. Kantrit mängitakse ka tantsude square dance, line dance - saateks. Tuntuimad esindajad: Jimmie Rogers, Hank Williams, Johnny Cash, Willie Nelson, Kennedy Rogers, Dolly Parton. (Skuin jt 2007 lk 137) 6 2.1 Rythm and blues Rythm and blues (tihti lühendatult R&B, R'n'B) on populaarne arfoameerika muusikastiil, mis tekkis 1940. aastatel
Sentimentaalsus on selgelt seotud naisega. Adorno käsitlus muusikast sisaldab feminiinsuse ja maskuliinsuse vastandusi. Naiselikkus tähendab nõrkust, madal emotsioon, mida ei kontrolli. Mehed on suutelised olema kultuuris aktiivsed ja end kontrollida. Kummaline et räägib džässist, populaarmuusikast (30. aastate baasil) kastreerimise kaudu ehk maskuliinsusest loobumisega. Suhe mehelikkuse ja naiselikkuse vahel tuli ka poppmuusikasse. Kommertslikuks peetakse ballaadilikke laule, pehmus, lamedus, mis on seostatud naiselikkusega. Oluline muutus toimus 50ndatel aastatel. Ameerika saabus euroopasse. Ameerika masskultuur hõivas läänemaailma. Hakati uurima kuidas popmuusikat kasutatakse. Märgati, et on erinevad publikud. Publik ei neela juhmilt kõike alla. See publik reeglina oli meespublik, see kes oli kultuuriliselt aktiivne. Mehed olid informeeritud muusikast. Passiivsem osa publikust tarbis kultuuri mingeid lahjendusi, aga teised soovisid kuulata
annaabi.ee 
