Ursula muusika ja sõnad on väga omanäolised ja positiivsed ja kisuvad vägisi naeratama. Ursula tähelend sai alguse, kui bänd võitis 2004. aastal Alo Mattiiseni muusikapäevade ansamblite konkursi ja ürituse ,,Noortebänd 2004". Laiale publikule sai Ursula tuntuks peaaegu et üleöö, siis kui video loole ,,Tiffer" sai muusikavideote hindamise saates ,,Hoia ja keela" esimese koha. Mais 2006 kogus kuulsust bändi uus video nakatava meloodiaga ballaadile ,,Heiki", mis sai samuti ,,Hoia ja keela" võidunumbriks. 2007. aastal lõpetas bänd tegevuse, sest bändi liikmed hakkasid tegelema muude asjadega ja leidsid, et see etapp nende elus on läbi. 5 Liikmed Ursula koosneb viiest endisest Prantsuse Lütseumi gümnasistist, kellest ainult trummar Andrei Ozdoba on kaheksa aastat
teemat irooniliselt: Turu kodanikuneiu kurdab, kui palju vaeva ja raha ta on kulutanud oma peigmehe peale, kes on linnas talvitav ja kevadel ärapurjetav hansakaupmees. Jumalisa ja Neitsi Maarja on naise poolel, on arvamusel, et naine ei ole tõesti oma investeeringule vastutasu saanud ning lasevad mehel tormis hukkuda. Seisukohtadelt ebakristlik teos kuulus Ritvala helka-pidustuste, katoliku aega tagasiulatuva kevadrituaali programmi, lisaks kahele muule ballaadile ja "Mataleenale". "Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on noormees ja kuningas, päästjaks lohe. Runo viimased read viitavad loomisajale: 16.sajandi algul möllas Soome lõunarannikul Rootsi ja Taani vaheline meresõda. Korduslaul on eriti populaarne luulevorm slaavi rahvaste hulgas. Rahvusvaheliselt tuntud
3 loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Kinnisvormid. Luuletusi jagatakse kaheti: sisu/temaatika/käsitlusviisi ja vormi (värsimõõt/salm) järgi. Vormitunnuste alusel nimetatakse luuležanre kinnisvormideks (e kanoonilisteks vormideks). Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3
ballaade on lauldud tõenäoliselt 13.sajandil. Vanimaid märke põhjamaisest ballaadist võib leida 14. sajandi alguse rootsi nn. Eufemia-lauludest, kus on märgata ballaadi struktuurilisi ja stiilisi jooni. Ballaadide ühtekuuluvus tantsuga on veelgi nähtav Fääri saarte traditsioonis. On olemas Lääne- Skandinaavia ja Ida-Skandinaavia ballaadipärimus. Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad. Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1) kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään 2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään 3) neljavärsiline stroof, mille lõpus on refrään Ballaadid jagatakse sisu põhjal üldiselt kuude rühma: müüdilaulud, legendilaulud, ajaloolised laulud, rüütlilaulud, kangelaslaulud ja pilalaulud. Ballaadide silmapaistvaim joon on nende kordusvärss, refrään. B
annaabi.ee 
