(6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed
Soome aadlikust, 1383-92-aastail Häme kohtunikuna tegutsenud Klaus Djäknest, kes põletas oma esimese naise Elina ning naise Kristiina Jönsi tütre. Luuletajat ei ole õnnestunud tuvastada, kuid dramaaatilise vormimise kindlus, miljöö kujutamise piltlikkus ja tegelastes ilmnev renessanslik tundejõud on andnud põhjust pidada runo sepitsejat haritud ja välismaal liikunud meheks. Peateemad on ballaadipärased, kuigi ülesehituse ega kujutamistehnika poolest seda ballaadiks pidada ei saaks. Teemad on surm, armastus, rüütliuhkus, naise truudus või truudusetus. Elina meenutab mitmeid märteriidoleid, põledes leekides, poeglaps kätel. "Elina surmale" on omane eri pärimusliikide julge segamine, etnoloogilise ja psühholoogilise tõepärasuse taotlus ning jõuliste, isegi karmide mõjuvahendite kasutamine. Esindab konarlikku läänesoomelist runoloomingut, kalevalamõõtu kasutatakse vabalt, keel on rootsimõjuline. Ajaloolised sõnarunod
Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ka ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika
annaabi.ee 
