o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika
Slaid 5 (joonis): Selle joonise pealt on näha 10 riiki, kust tuli Euroopasse 2015. aasta esimesel poolel kõige rohkem asüülitaotlejaid. Enim oli varjupaigatoatlejaid-ligi 200 000, pärit Süüriast, üle poole vähem, ligi 90 000, Afganistaanist ning umbes 65 000 Kosovost. Slaid 6: Majandus-või mugavusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane aga lahkub oma kodumaalt kuna ta elu on ohus. Migrandid Balkanimaadelt, Lääne-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast on tõenäoliselt majandusmigrandid, kes pagevad vaesuse ja tööpuuduse eest, lootes leida parem eluviis ja paremad töövõimalused, ilma, et tegelikult rahvusvahelist kaitset või pagulasestaatust vajaksid. Enamus asüülitaotlejatest, kes on pärit Serbiast, Makedooniast või Montenegrost aga on inimesed, kes tunnevad, et neid diskrimineeritakse nende päritolumaa tõttu.
Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Magus kirsipuu (Prunus avium (L.) L.) Kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärinebKesk-ja Lääne- Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt. Tüve koor pruunikas, sile, võrsed paljad, kaetus kirmega. Lehed munajad, terava tipuga, 6-15 cm pikad, 6-8 cm laiad, leherootsul kaks suurt nääret. Puhkedes lehed punakad. Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, magus, kerajas kuni 2 cm läbimõõdus. Kasvab üsna tihti vanades mõisaparkides ja linnade haljasaladel. 53. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn (Tilia cordata Mill.)
Rosa pimpinellifolia - Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike- ja Kesk-Aasia, Lääne-Siber. Kõrgus alla 1,5 m. · Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. 57. Harilik toomingas (Prunus padus) ja magus kirsipuu (Prunus avium) Prunus avium - 20 kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärineb Kesk- ja Lääne-Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt, Väike-Aasiast. Eestis hajusalt kultuuris. Kasvab üsna tihti vanades mõisaparkides ja linnade haljasaladel. · Lehed on munajad, elliptilised või äraspidised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt hõredalt karvased, puhkedes punakad, 6...15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on 2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal. · Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili
oranzid. Vähenõudlik, mulla suhtes, kasvab liivastel mererandadel, täispäikeses kuni poolvarjus, talub linnatingi-musi, tallamist, kärpimist. Kasutatakse palju haljastuses. On ka täidisõielisi ja valgeõielisi sorte: 'Conrad Ferdinand Meyer'; 'Alba' jt. 52. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Magus kirsipuu (Prunus avium (L.) L.) Kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärinebKesk-ja Lääne- Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt. Tüve koor pruunikas, sile, võrsed paljad, kaetus kirmega. Lehed munajad, terava tipuga, 6-15 cm pikad, 6-8 cm laiad, leherootsul kaks suurt nääret. Puhkedes lehed punakad. Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, magus, kerajas kuni 2 cm läbimõõdus. Kasvab üsna tihti vanades mõisaparkides ja linnade haljasaladel. Harilik toomingas (Prunus padus L.)Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema
annaabi.ee 
