peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid armeenlastele huvipakkuvatel teemadel". Armeenlasi tuli Tartusse väga paljudest kohtadest: Jerevanist, Tbilisist, Bakuust, susist, Karsist, Erzerumist, Aleksandropoolist, Etsmiadzinist, samahist ja mujalt. 1912. aastal ühinesid armeenia tudengid korporatsiooniks Armenia. Nii kaasmaalaskond kui ka korporatsioon korraldas koosviibimisi ning loenguid kodumaa ajaloost ja kultuurist, levitas armeeniakeelseid ajalehti ja kirjandust. Veebruaris 1916 lõpetasid mõlemad organisatsioonid tegevuse. Ajavahemikus 1802-1917 viibis Eestis pikemalt või lühemalt kokku üle 300 armeenlase
igasugused piirangud; 3. animatsioone saab luua matemaatiliste võrrandite kaudu, mis määravad objektide dünaamika, tulemusi võib vaadelda nn teaduslike visualiseeringutena (scientific visualization) või osasüsteemidena (particle systems). Animatsiooni ajalugu Eestis Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) on Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. 1927. aastal saadeti noor Elbert Bakuust Berliini tädi juurde. Elbert lõpetas Berliinis nii algkooli kui ka Fichte gümnaasiumi(1939). 1937-1939 töötas Tuganov kolmes Berliini joonisfilmistuudios. Viimases stuudios Döring-Film-Werke spetsialiseerus ta värvijaks. 1939 tuli Elbert Tuganov Eestisse vabatahtlikult sõjaväkke sundaega teenima, et pärast seda minna Saksamaale ülikooli arhitektuuri õppima. 22. juunil 1941 kolis ta sõja tõttu Sõjakool Tjumeni linna ida pool Uraale. 1946. aasta jaanuaris asub Tuganov stuudios
Pidi isa surma tõttu õpingud katkestama. Töötas geograafiaõpetajana, hiljem lõpetas sama instituudi geograafia erialal. Alustas 1939 novellikirjanikuna. Avaldanud ligikaudu 20 novellikogu ja romaani, 4 näidendit. ,,Pajuarõkk" (1959, eesti keeles 1969, tõlkija Ly Seppel) Romaani kangelaseks on kultuuritöö organisaator Nurijjä, kes on Bakuus lõpetanud instituudi ja kelle kultuuriministeerium suunab Gjünei kislakki kultuurimaja juhatajaks. Tal on kahju Bakuust lahkuda, kuna sisimas on ta unistanud saada näitlejaks, kuid nüüd näib, et neil unistustel pole määratud täituda. Nurija on orb, elanud Bakuus onu Äläsgjäri ja tädi Gjüllü juures, kellest olid talle kujunenud justkui kasuvanemad ja keda tal oli väga kahju maha jätta. Kohapeal asub ta kohe kultuurielu edendama. Ta organiseerib algul isetegevusringi, mis hakkab hiljem ka näidendeid etendama. Inimestele Nurijjä meeldib ning ta pälvib paljude lugupidamise. Tasuna ennastohverdava
annaabi.ee 
