Kaamelid on väga pikka aega olnud kõrbes autode eest. Nad ei anna alla ka siis, kui seljal üle 200 kg raskune koorem. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, kasutavad nende sõnnikut kütusena, söövad liha ja koovad kaameli villast riideid. Harjumuspäraselt elavad nad ligikaudu 30 liikmelistes karjades. Kaamelid elavad tavaliselt umbes 30 - 40 aastaseks. 2 Kaameleid on kahte liiki: Dromedarid ja Baktrianid. Dromedar on ühe küüruga kaamel. Neid kasutatakse vaid koduloomadena. Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti..Dromedarid olid kodustatud enne baktriani, varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad
Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. 5. BAKTRIAN Kodustatud Kaksküürkaamelid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Nähes nagu koer karvavahetuse ajal . Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist batriandi küür longu.
See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga. Ja ometi on autod, rongid ja lennukid vaid ahistanud kaameli kasutamist. Päriselt pole nad teda kodustelt kõrbekarjamaadelt küll suutnud välja tõrjuda. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Et
varurasva. Magu on kaamelil kolmeosaline; vatsa seintes on põiekesed vee säilitamiseks. Ta võib kanda kuni 400 ja vahel isegi kuni 700 kg raskusi koormaid. Ratsakaamel läbib ööpäevas ligi 100 km (keskmise kiirusega 10-12 km/h) . (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). 3 2. Liigid Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). , Suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk
kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. 10 Pildid Taimed Sahara kõrb Aaloe Kaktus Datlipalm 11 Loomad Baktrianid e. kaksküürkaamlid Skorpion Fennek e. kõrberebane 12 Kasutatud kirjandus Pildid Taimed: · http://www.zamyat-seminare.de/bilder/sahara1.jpg · http://www.finca-constanza.de/GB/images/aloe1.jpg · http://www.desert-tropicals.com/Plants/Arecaceae/Phoenix_rupicola.jpg · http://www.andykroll
kasukas, mis kaitseb SiseAasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Samuti nagu dromedar ühte küüru kogub baktrian rasvavarusid oma kahte küüru. Kui varud otsa saavad, jäävab dromedari küür püsti, baktriani küürud aga vajuvad longu. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva eest. Nad kuuluvad mõhnjalaliste hulka. Kodustatud baktrianid on levinud Kesk ja SiseAasias. Gobi kõrbes elab tänaseni ka tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. KÄPIKHAMSTRIKUD elavad SiseAasia külmades kõrbetes ja steppides. Kehasoojuse säilitamiseks vajavad nad paksu kasukat. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
annaabi.ee 
