kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. NAHK Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest. SOOLESTIK Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. Sagedasemad kroonilised neeruhaigused Suhkrutõvest põhjustatud neerukahjustus väga tõsine, aga ka hiline kahjustus ning see kujuneb välja mitmekümne aasta jooksul. Glomerulonefriit ehk immuunpõletikust põhjustatud neerukahjustus osaliselt pärilik ning sageli see kulgeb alguses märkamatult. Kuseteede põletik esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel, eriti naistel ja seda põhjustavad tavaliselt inimese enda seedeelunditest
Sappi on vaja rasvade seedimiseks, mis pidevalt moodustub maksas. Maks puhastab verd mitte vajalikest ainetest, see on ka toitainete varupaik, sünteesitakse organiismile vajalike ühendeid, vananenud erütrotsüütide lagundamises. 9.Mis toimub jämesooles? Millisena saabub sinna seeditud toit ja mis sellega edasi juhtub?Millest koosnev väljaheide? Jämesooles seedimist ei toimu, seal imendub vesi läbi sooleseina vereringesse. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. 10.Mille abil ja mida kehast eraldatakse? Lk 64 Millest sõltub tekkiva uriini kogus? Miks soolane toit tekitab janu? Jääkained ja seal hulgas ka liigne vesi tuleb eritada. Need eemalduvad kehast neerude, kopsude, naha ja soolestiku kaudu. Uriini hulka reguleerivad ka hormoonid. Soolane toit tekitab janu, sest pärast toidu söömist on organismis soolade konsentratsioon suurem kui tavaliselt. 11.Millised on jääkainete eraldumise ja moodustamise etapid? Lk 65
toidumass üha tahkemaks.Lõpuks jäävad jämesooldse vaid tahked toidujäägid,mida organism enam ei kasuta.Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Jämesooles on palju baktereid kes toituvad meile mittevajalikes seedimata jääkidest.Ka varustavad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele.Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest,baktermassist ja veest. Suuõõnde nõristub süljenäärmetest sõlg.Kui suhu satub toit või vedelik,siis hakkab kohe rohkelt sülge erituma.Sülje lima muudab toidupala libedaks.Lisaks limale on süljes ensüümi amülaas.Seedimine toimub ensüümide toimel.Ensüümid on erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone.Sülg sisaldab ka ühendeid mis hävitavad suus leiduvaid baktereid. Süsivesikute seedimine algab juba suus. Tärklise seedimiseks on vaja süljes leiduva ensüümi
1.8. Pärasoolde jäävad toidujäägid, mida organism ei kasuta. Seal säilivad tahked jäägid kuni nende eemaldumiseni päraku kaudu e. roojamiseni. Ööpäevas moodustuva rooja mass on umbes 150g. Tselluloosirikas ja teisi kiude sisaldavad toiduained, nagu juurviljad ja täisteraleib ning teatud puuviljad suurendavad rooja kogust ja kiirendavad ühtlasi soole peristaltikat. Piima- ja lihadieet ning paast vähendavad rooja hulka. Väljaheide e. roe koosneb põhiliselt seedimata jääkidest, baktermassist ja veest. II Toitainete imendumine Seedimisega viib organism toitained enda jaoks sobivasse olekusse. Selleks, et organism saaks neid kasutada, peavad toitained sattuma vereringesse, mis toimetab need erinevatesse elunditesse. Igasse peensoole hattu siseneb veresoon, mis hargneb seal võrgustikuks. Peale veresoonte on hattudes ka väikesed lümfisooned. Lümf on läbipaistev,, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes.Lümf
annaabi.ee 
