ja vajaduse korral kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Lõpuks tekkis ühtne kontekst- keemiline olukord paneb leukotsüüte, lümfotsüüte ja teiste rakke haigustekitajaid ründama. Ilja Metsnikov- vene teadlane, kes püstitas fagotsütoosi teooria, mille põhjal fagotsütoosivõimelised rakud neelavad haigustekitajaid. Robert Koch- teadlane, bakterkultuuride kasvatamise pioneer, kes suunas bakterioloogia põhi tähelepanu mikroorganismide tegevusele. Tema arvates, patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte tekitavad mikroobide elutegevuse produktid. Ta avastas, et siberi katku põhjustavad veres leiduvad bakterid, näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida aastakümneid elujõulistena. Kochi postulaadid: 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2
verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli veel ebaselge põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Koch jõudis arusaamisele, et siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka nn petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. Ta leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid.
Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Eelmäng sakslase Kochi kes bakterioloogia arengusse ilmselt kõige olulisema jälje jätnud loole on siberi katk e antraks. Batsillid surnud loomade veres avastatakse juba 1849. a, 1868 näidatakse, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli ebaselge veel põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Sakslane Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Koch sai bakterkultuuride kasvatamise algatajaks teaduses. Alguses kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Asudes neid kolooniad kasvatama, jõudis arusaamisele, et nt siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch näitas 1876. a kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini
annaabi.ee 
