teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos *toidu ja joogiga düsanteeria *läbi vigastatud naha teetanus *läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega süüfilis *siirutajate vahendusel nt kirbud siirutavad katku Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa organismi loomulik kaitsesüsteemidel (happeline nahk, limaskestad, nt maksasapp, happeline magu jne), kuid mitmete bakterihaiguste ennetamiseks kasutatakse vaktsineerimist /vaktsiine valmistatakse nõrgestatud või surmatud batkeritest/. Väljakujunenud bakterihaiguste leviks kasutatakse antiobiootikume. Antibiootikum aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmavad neid. Konkreetne antibiootikum mõjub vaid teatud bakteritele.
Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tulemusena võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved. Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antimikroobne spekter Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala Antibiootikumid jagunevad kaheks: kitsa ja laia spektriga antibiootikumideks. Neist esimesed mõjuvad üksnes teatud liiki bakterite puhul ja seepärast kasutatakse neid juhul, kui on täpselt teada, mis liiki bakter on haiguse põhjustanud. Laia spektriga antibiootikume kasutatakse
sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad inimesel jagu saada kõigist haigustest, kuid nüüdseks on mõistetud, et antibiootikumide liigne või vale kasutamine võib hoopis halvasti mõjuda. Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Ravimid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antibiootikumid avastanud arst Alexander Fleming sai Nobeli preemia. Antibiootikumide ja selle kõrval paljude teiste uute ravimite kasutuselevõtt on päästnud mitmeid miljoneid elusid. Tänapäeval on väga raske kujutada ette elu ilma antibiootikumideta, sest nad on asendamatud ravimid bakterhaiguste vastu võitlemiseks. Need võitlevad parasiitide ja bakterite vastu, neid hävitades või nende arengut peatades.
nendega pidevalt kokku, järelikult nende mikrofloora uueneb. Neil esineb vähem haigusi. Liigne puhtus on hukutav. Baktereid on ka paljudes jogurtites. Kui normaalne mikrofloora puudub, siis tekivad haigused, sest osad bakterid on patogeensed (eritavad ümbritsevasse keskkonda bakteritoksiine, põhjustavad haigusi). Kõige tõhusam bioloogiline mürk on biotoksiin 1gramm tapaks 225 miljonit inimest. Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume, osade bakterihaiguste (toksiinide) vastu vaktsineeritakse, aga bakterit ennast antikeha kahjutuks ei tee. Toksiinib on valgulise ehitusega. On baktereid, mis muutuvad toksiliseks lagunema hakates. Bakterite tekitatavaid haigus: salmonelloos (toiduainetega), düsenteeria (toiduainete ja pesemata käte vahendusel), botulism, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kopsupõletik, puukborrelioos, difteeria, tuberkuloos (hingamisteede kaudu), gonorröa (sugulisel teel).
annaabi.ee 
