(Murray et al., 2012). Tüüpiline kutaanne antraks algab nakatumise kohas nahal valutu paapuli tekkega. See progresseerub haavandiks, mida ümbritsevad vesiikulid. Seejärel muutub nekrootiliseks koldeks. (Murray et al., 2012). Seotud süsteemsed sümptomid on tavaliselt kerged ning vigastus paraneb tavaliselt väga aeglaselt pärast kooriku eemaldumist. Haigus progresseerub harvem massiivse lokaalse ödeemi, tokseemia ja bakterieemiaga (Ray et al., 2014). Gastrointestinaalse antraksi sümptomid sõltuvad nakatumise asukohast. Kui bakterid tungivad seedetrakti ülemisse osasse, moodustuvad haavandid suu või söögitoru pinnale, mis viib regionaalse lümfadenopaatia, ödeemi ja sepsiseni. Kui organismid jõuavad pimesoolde või niudesoole lõppu, järgneb iiveldus, oksendamine ja ebamugavustunne, mis progresseerub kiiresti süsteemseks haiguseks. Gastrointestinaalse antraksi suremus on ligikaudu 100% (Murray et al., 2012).
Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid. Düsuuria, püuuria kusepõiekateetritega tsefalosporiinravil patsientidel. • Prostatiidid. • Bakterieemia. • Endokardiit – võib esineda ägeda või kroonilisena, seostub kestva bakterieemiaga. • Koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavu, oluline HI tekitaja. Diagnostika. • Kiirdiagnostikas on võimalik määrata uuritavas materjalis A-, B- ja D-grupispetsiifilisi polüsahhariide lateksaglutinatsioonil. • Enterokokkide määramiseks kasutatakse MacConkey laktoos-sapi-soola agarit, mis eristab enterokokke teistest streptokokkidest (v.a. GBS), sapieskuliinsöödet (mustad pesad). Esineb α või β-hemolüüs.
süsivesikuid, tekib gaas. Koe verevarustus halveneb veelgi, vabanevad nekrotiseerivad toksiinid ja hüaluronidaas > infektsioo levib > nekroos laieneb lihastele > paljunemine intensiivistub > hemolüütiline aneemia > raske tokseemia kahjustab maksafunktsioone, südamelihast. Kliiniline pilt 1 § Bakterieemia. C. perfringensi või teiste klostriidide leid verekülvis (0,5-2% juhtudel) ei pruugi alati olla alarmeeriv, sest ligi pooltel juhtudel on tegemist transitoorse bakterieemiaga või nahapinnalt verekülvi viidud kontaminandiga. Raske klostridiaalse haavainfektsiooni korral leitakse 15% haigetel klostriide verest. § Gaasgangreen. Haigus algab mõned tunnid kuni 1 nädal peale seda, kui haava on sattunud klostriidid. Tekib tugev valu; areneb lihaste nekroos, lihastes võib vahel tunda gaasi krudisemist (krepitatsioon). Toksiinide toimel tekib hemolüüs ja kujuneb välja neerupuudulikkus ja sokk. Surm saabub väga kiiresti, ligikaudu 1-2 päevaga
annaabi.ee 
