Kollisiooni puhul katkestatakse koheselt saatmine, kuna vigase info saatmine on ainult ajakulu. Kollisioon levib alati igas kanali suunas, kui on tegemist ühise kanaliga. Kui on tekkinud kollisioon, siis mõlemad kollisiooni tekitanud saatjad ootavad suvalise aja ja püüavad uuesti saata. 46. ATM Arendamise eesmärgiks oli luua selline võrk, mis transpordiks reaalaja helisid ja videosid ning samuti ka teksti faile, e-maile ja pildifaile. Andmed on kodeeritud väikestesse 53 baidistesse pakettidesse, mida nim. cell'ideks. ATM põhineb pakettedastuste ja virtuaalahela võrkude arhitektuuril ning koosneb kolmest kihist: 1)ATM adaptation layer (AAL) see kiht on ainult lõpp-kasutajate masinates ja on analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile.
kaadri teele, taimeri käima ja jääb ACK'i ootama. Kui ACK tuleb enne seda kui aega saab otsa, siis on kaadriedastus olnud edukas. Kui, aga ACK'i ei tule õigeaegselt, siis saatja teab, et midagi on valesti ja suurendab oma juhuslikku ooteaega ning proovib siis mingi aja pärast uuesti. 46. ATM Arendamise eesmärgiks oli luua selline võrk, mis transpordiks reaalaja helisid ja videosid ning samuti ka teksti faile, e-maile ja pildifaile. Andmed on kodeeritud väikestesse 53 baidistesse pakettidesse, mida nim. cell'ideks. ATM põhineb pakettedastuste ja virtuaalahela võrkude arhitektuuril ning koosneb kolmest kihist: 1)ATM adaptation layer (AAL) see kiht on ainult lõpp-kasutajate masinates ja on analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile.
Kui, aga ACK’i ei tule õigeaegselt, siis saatja teab, et midagi on valesti ja suurendab oma juhuslikku ooteaega ning proovib siis mingi aja pärast uuesti. 46. ATM Arendamise eesmärgiks oli luua selline võrk, mis transpordiks reaalaja helisid ja videosid ning samuti ka teksti faile, e-maile ja pildifaile ilma et liin umbe aetakse. Andmed on kodeeritud väikestesse 53 baidistesse pakettidesse, mida nim cell’ideks (rakkudeks). Asünkroonne ülekanne Andmeedastuskiirus on ATM võrgus 25Mbit/s kuni 10Gbit/s, samas kui tavalises Etherneti kohtvõrgus on see max 100Mbit/s. Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul
annaabi.ee 
