Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evo...
professori koht. Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides avastas Karl Ernst von Baer 1826. aastal munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad, sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad. Munaraku avastamine on kahtlemata Baeri kõige olulisem saavutus ning see tegi ta ka teadlaskonnas laialdaselt tuntuks. Königsbergi jäi Baer kuni 1834. aastani, mil ta otsustas siirduda Peterburi. 1834. aastal sai Baerist Peterburi ülikooli zooloogia professor, 1846. aastast tegutses ta samas aga anatoomia ja füsioloogia professorina. Lisaks tegeles ta aktiivselt ka geoloogia ja geograafiaga. 1862. aastal sai temast haridusministeeriumi nõunik, kellena tegutses kuni Peterburist lahkumiseni 1867. aastal. 1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovitš Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovitš Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich
Kirjutas mitu alternatiiv ajalooromaani, st kuidas oleksid võinud sündmused kulgeda, milliseks oleks selle tagajärjel maailm võinud kujuneda. Kirjutas ka terve portsu kriminaalkirjandust, mille süžeede taustaks on hilis keskaegne Tallinn. *Paavo Matsin „Baer“ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist. *Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit
valdavalt on tegemist ekstapoleerimisega reptiil - mammaal kogemusest. Makroevolutsiooniliste muudatuste põhjusi võib olla ka muid. Mida ND aga ei "luba", on eeldus, et adaptatsiionilisi muudatusi tekitab miskit muud, kui LV. Kuid sellisteks oletusteks pole siinkohal ka põhjust. Morfoloogilised muutused ja ontogenees. Makroevolutsioonilised muudatused on jälgitavad kõige kergemini, kuid tihti peab peitume nende taga muudatused arengus (ontogeneesis) - ja ju ka vastavad mutatsioonid. Baerist alates hästi tuntud rekapitulatsiooni printsiip - põhimõte, et ontogeneesis peegeldub fülogenees. Selle kohta on palju näiteid ja pole kahtlust, et siin on väga sügav sisu - kuid pole selge, milline just. Suurepärane oma lihtsuses on näide teatud kalaliikide sabade arengus larvist täiskasvanuni (joonis). Samas - kõik kolm sabaliiki on olemas ka täiskasvanud kalade eri liikidel. Fenomeni kutsutakse terminaalseks lisanduseks. Kuid mitte alati pole see reegliks - on liike
annaabi.ee 
