• Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt. Sunday, November 16, 2014 Kasutatud materjal • http://www.eava
Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu: 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt Fenoplasti omadused: Imab hästi vett Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti Roosakas värvus Mürgine (seda kasutades tuleb olla ettevaatlik ning arvestada tervisekahjustusega; põlemisel eraldab mürgiseid gaase)
• puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); • getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt Fenoplasti omadused: • Imab hästi vett • Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti • Roosakas värvus • Mürgine • Soojapidavus põhineb kinnises ruumis oleval liikumatul õhul Fenoplastid võivad olla: • Kuumuskindlad
ja vartest. Suled, karvad, juuksed ja küüned on kõik kerantiinist, mis on samuti polümeer. Polümeerid moodustavad ka sünteetiliste kiudude, kummide ja plastiku aluse. Kõik sünteetilised polümeerid on tuletatud naftast ning valmistatud läbi keemiliste reaktsioonide. Kõige esimesed sünteetilised polümeerid valmistati juhuslikult erinevate keemiliste reaktsioonide kõrvalsaadustena. Kuna keemikud arvasid, et need on kasutud, viskasid nad need lihtsalt ära. Lõpuks, mees nimega Leo Baekeland avastas, et äkki tema kasutu kõrvalsaadus ei olegi nii kasutu. Tema töö avaldus plastmassina, mida saab jäädavalt surve ja kuuma temperatuuriga erinevateks kujunditeks vormida. Kuna plastik nimega polyoxybenzylmethylenglycolanhydride ei ole väga kaasahaarav, otsustasid reklaamijad kutsuma hakata seda Bakelite nime all. Bakelitet tehti telefonideks, laste mänguasjadeks ning elektriseadmete isolaatoriteks. Aastal 1907 toimus selle turule tulemisega tõeline tööstuse areng.
Pildil nööbid materjalist tootenimega Galalith. [13] aastal avastati valge tahvli leiutamise katsetuste käigus kaseiinplastikud (piimavalkude segamine formaldehüüdiga). Tootenimed Galalith ja Erinoid pärinevad sellest perioodist. 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit [7]. Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt [12]. Bakeliiti valmistatakse fenooli ja formaldehüüdi reaktsiooniga, mille tagajärjel tekib vaha, mida on võimalik kuumusega plastiliseks muuta. Pikema kuumutamise tagajärjel muutub materjal taas jäigaks, omandades kuju, millese plastiline materjal
ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. Sellest tekib kumm. 7. Mida on leiutanud: Dunlop: 1888 Jalgrattarehvi (õhkrehvi), mille ta tegi aiakastmisvoolikust. Loomaarsti leiutis, oma poja kolmekale pani puuratta ümber aiavooliku, et parem sõita oleks. Baekeland: 1910 bakeliit tööstuslikult Esmakordselt kasutati puhtaid looduslikke keemilisi aineid. Bakeliit pandi reageerima formaldehüüdiga ja tulemuseks saadi vaik. Bakeliit on esimene leiutatud plastmass, mis hoiab oma kuju peale kuumutamist. Raadiod, telefonid ja elektriisolaatorid valmistati bakeliidist tema soojuse vastupanu tõttu . Monnier: 1867 raudbetoon Monier oli aednik, kes müüd palme. Savist potid polnud piisavalt vastupidavad (st võisid kergelt puruneda)
annaabi.ee 
