rusikaga ja organisti nimetati orelilööjaks ehk pulsator organi. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.–13. sajandil) ainultkoorilaulu algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida. Girolamo Frescobaldi (1583–1643), keda nimetatakse "itaalia Bachiks", oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida 1 sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). 3. Orelite olukord Eestimaal 16.–17.sajandi orelid Eestimaal Eestimaal oli 16
kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüümiks: kahe sajandi kestel elas ja töötas Tüüringis nii paljude Bachide soost flöödimängijaid, orelimängijaid ja viiuldajaid, et seal hakati iga muusikameest nimetama Bachiks ja iga Bachi muusikuks! See suurepärane suguvõsa oli harukordselt elujõuline: langeb ju selle kõige intensiivsema tegevuse kõrgaeg (17.-18. sajand) ühte laostumise ja vaesuse raske ajajärguga, mis järgnes Kolmekümneaastasele sõjale (1618- 1648). Bachid põlvnesid sõna tõelises mõttes rahva keskelt. Johann Sebastian Bachi poolt alustatud perekonnakroonika märgib Veit Bachi (umbes 1550-1619) sugupuu tippu (lisa 2), ametilt
lööma rusikaga ja organisti nimetati orelilööjaks, ehk pulsator organi. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.13. sajandil) ainult koorilaulu algustooni andmine. Sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemateks ja klahvikäik muutus kergemaks, seega oli võimalik mängida orelit juba sõrmedega. Girolamo Frescobaldi (1583 1643), keda nimetatakse "itaalia Bachiks" oli esimene, kes hakkas orelile kirjutama muusikat kui sooloinstrumendile. Tema kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt tuntud on kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) missad orelile. Kaks kogumiku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). Muuseumis on mänguatomaadid, mis töötavad kellamehhanismi abil ja need on üleskeeratavad . Hakati kasutama 19. sajandi lõpul . Kolmas saal muuseumis oli rahvapillide saal
annaabi.ee 
