Seda on võimalik arendada kasutades globaalseid koordinaate, mis annabki meetrilise formalismi. Teise võimalusena saab kasutada aga lokaalseid reepereid iseloomustavaid suurusi selline formuleerimisviis on tegelikult üldisem. See kujutab endast üldrelatiivsusteooria esitust reeperformalismis ehk tetraadformalismis. Reeperformalismi erijuht ongi tegelikult selline meetriline formalism, kui kasutada holonoomseid reepereid ehk koordinaatreepereid. Meie oleme siin edaspidi kasutanud baasvektoreid e ja e." ( Koppel 1975, 123-127 ). Järgnevalt hakkamegi nüüd lähemalt vaatama neid võrrandeid ehk matemaatilisi formalisme, mis kirjeldavad kõveraid aegruume või gravitatsiooniväljasid. Kerapind kui kõverruum Oletame seda, et meil on kera tsentriga O, mis on samas ka sfääriliste koordinaatide alguspunk- tiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1.
tensorformalismile. Seda on võimalik arendada kasutades globaalseid koordinaate, mis annabki meetrilise formalismi. Teise võimalusena saab kasutada aga lokaalseid reepereid iseloomustavaid suurusi selline formuleerimisviis on tegelikult üldisem. See kujutab endast üldrelatiivsusteooria esitust reeperformalismis ehk tetraadformalismis. Reeperformalismi erijuht ongi tegelikult selline meetriline formalism, kui kasutada holonoomseid reepereid ehk koordinaatreepereid. Siin on antud juhul baasvektoreid e ja e." ( Koppel 1975, 123-127 ). Aegruumi kadumine suurte masside ümbruses ( läheduses ) kirjeldatakse ( ilmselt ) üldrelatiivsusteooria matemaatikas aja ja ruumi kõverdumisega. Aegruum on nagu kõver. Seda me praegu nägimegi siin üldrelatiivsusteooria meetrilise formalismi peal. Gravitatsiooniväljas eksisteerib gravitatsiooniline aja dilatatsioon, mis on oma olemuselt kui aja eksisteerimise lakkamine. Kuna aeg ja ruum on väga tihedalt seotud, siis peale aja peaks ka ruum
Seda on võimalik arendada kasutades globaalseid koordinaate, mis annabki meetrilise formalismi. Teise võimalusena saab kasutada aga lokaalseid reepereid iseloomustavaid suurusi – selline formuleerimisviis on tegelikult üldisem. See kujutab endast üldrelatiivsusteooria esitust reeperformalismis ehk tetraadformalismis. Reeperformalismi erijuht ongi tegelikult selline meetriline formalism, kui kasutada holonoomseid reepereid ehk koordinaatreepereid. Meie oleme siin edaspidi kasutanud baasvektoreid eμ ja eυ.“ ( Koppel 1975, 123-127 ). Järgnevalt hakkamegi nüüd lähemalt vaatama neid võrrandeid ehk matemaatilisi formalisme, mis kirjeldavad kõveraid aegruume või gravitatsiooniväljasid. Kerapind kui kõverruum Oletame seda, et meil on kera tsentriga O, mis on samas ka sfääriliste koordinaatide alguspunk- tiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1.
annaabi.ee 
