muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil mõtestame elusündmusi. ASTMED ON: 0. diferentseerimata usk (imikuiga, 0-2a): usualasele uurimisele kättesaamatu, astmel õpitakse baasusaldust ja teistega seotust, ohuks on nartsissiski või isoleerituse aluspanu. 1. intuitiiv-projektiivne usk (2-7a): laps on mõjutatud esmastest täiskasvanutest, mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused, fantaasia on viljakad, laps mõistab ja tunnetab alateadlikult elu olemust, on oht, et laps võitab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused, arvates, et elu ongi selline. 2
Arenedes muutub meie mõttemaailm ja kuidas me maailma mõistame. Usu sisu on määratletud kolme kategooriaga 1) Väärtused, mida me teadlikult või alateadlikult tunnetame 2) Väekujundid, kellele või millele omistame jõu. 3) Vägijutud, mida räägime iseendale ja mille abil mõtestama elusündmusi. Astmed: 1. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. Antud astmel õpitakse baasusaldust seda, et usaldamine on üldse võimalik ja mutuaalsust seda, et inimene ei ole maailmas üksinda, vaid teistega seotud. Ohuks on, et vastastikulisuse vähesus võib panna aluse nartsissismile või isoleeritusele. Lapse enese- ja maailma mõistmise viis muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 2. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps
Need astmed rajanevad inimese kognitiivsel arengul. Ühelt arenguastmelt järgmisele üleminek toimub kriisi kaudu, mida elatakse läbi kui senise elu- ja enesemõistmise viisi küündimatust. Iga astme detaile kirjelduse puhul toob Fowler välja selle astme tunnused, tugevused, ohud ja üleminekukriisi tunnused. Fowleri astmed on järgmised. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2).See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu.Antud astmel õpitakse baasusaldust – seda, et usaldamine on üldse võimalik ja mutuaalsust – seda, et inimene ei ole maailmas üksinda, vaid teistega seotud. Ohuks on, et vastastikulisuse vähesus võib panna aluse nartsissismile või isoleeritusele. Lapse enese- ja maailma mõistmise viis muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 1. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille jooksul laps on jõuliselt ja pidevalt mõjutatud esmastest täiskasvanutest
annaabi.ee 
