uurida erinevaid ülikoole. Alguses arvasin, et IT-s saavutatakse vajalik tase vaid ülikooli teadmistega, kuid selliseks tõde ei osutunud.. Käisin tudengivarjuks, kus tudengid näitasid mulle, kust uurida TTÜ õppekava, ning öeldi, et informaatika õppimine ei tähenda sugugi vaid programmeerimistunde. Samuti käisin töövarjuks, kus öeldi kohe, et töötajaid koolitatakse tavaliselt välja töö juures ja ülikoolist saab vaid erialase baasteadmise. Seega tulin ülikooli üsna hästi informeeritult ja praegu on kõik kulgenud vastavalt ootustele. TTÜ-s meeldivad mulle programmeerimise tunnid, mille jaoks ma siia tulingi. Samuti on hea, et TTÜ-s on suur spordihoone, kus saab käia endale sobival ajal. Arvasin, et teen oma pikaaegse harrastuse, korvpalliga, lõpparved, kuid selgus, et palli saab edasi põrgatada hoolimata sellest, et treeningud natuke nõrgema tasemega on. Meeldivaks üllatuseks oli ka see, et TTÜ-s on meeletult
(Kellner jt, 2003) Kui viha päeviku kasutamine katkestab või takistab vihaspurskeid, siis õpetajad võiksid kasutada rohkem viha päevikuid kui vastastikkuse käitumise juhtimisstrateegiaid. (Gunter & Denny, 1996; Wood, 1988; Zabel, 1986) 9 Kokkuvõte Oluline on emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele esmalt selgitada viha olemust ja eristada seda viha väljendamisest. Selle baasteadmise peale on võimalik ehitada erinevaid oskusi, mis võimaldavad viha kontrollida. Kuigi emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased ei suuda sageli viha ohjata ning neil esineb agressiivseid vihastumisi, on siiski nende oskusi selles valdkonnas võimalik parandada. Selleks tuleb aga õigeid programme kasutada. Tõhusateks on osutunud viha kontollimise programmid ja treeningud, näiteks "Kontrolli all", mille alla kuulub ka viha päeviku kasutamine. Paljudele noorukitele mõjub efektiivselt
; tulemuslikuks tööks vajalike oskuste olemasolu organisatsioonis ; olemasoleva personali võime muutustega kohaneda ; töötajate karjääri planeerimisega tegelemise määr firmas ; juhtkonna osalemine treeningutes ; juhtkonna suhtumine koolitusse kui töötajaid motiveerivasse faktorisse. Paljudes organisatsioonides on töötajate arendamine ja treenimine juhuslik, kuid osades süstemaatiline. Haridus (laialdane baasteadmise ja oskuste süstemaatiline omandamine) / treening (konkreetne töö või ülesanne) / arendamine (keskendunud organisatsiooni tulevikuvajadustele, enam karjäärile kui ametikohale). Personali koolitamise protsess Süstemaatiline lähendamine eeldab, et personalipoliitikas on määratletud mida koolitamiseks ette võetakse. Koolitusvajaduse väljaselgitamine : analüüs organisatsiooni tasandil, puudujäägid mida saaks