Kui meil on teada, mis tasemeni antud vanuses lapsed on võimelised arenema, on võimalik konkreetse laste võimeid võrrelda ja näha, kus laps võrreldes eakaaslastega asub. Siit tulenebki lasteasutuse väga oluline roll see võiks olla üks esimestest asutustest, kust lapsevanem saab nõu ja abi oma lapse kasvatamisel ning lapse arengu suunamisel ja toetamisel. A.L.Brown ja J.S.DeLoache võtavad lapse kognitiivse arengu kokku järgmiselt: 1) baasprotsessid taju, mälu, tähelepanu; 2) strateegiad kuidas vajalik omandada; 3) metakognitsioon teadmine endast kui õppijast; 4) teadmiste maht kui palju on vaja õppida; Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria. Herrnstein ja Murray jagavad maailma viieks kognitiivseks klassiks: ,,väga kõrge", ,,kõrge", ,,keskmine", ,,madal" ja ,,väga madal". Kognitiivne klass näitab populatsiooni üldist jaotuvust vaimse võimekuse järgi
peale meenutada täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab nendele vastamine mälujälgi kinnistada. ! Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone
Ammutamise puhul suudavad juba eelkoolilapsed lahtiste küsimuste peale meenutada täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab nendele vastamine mälujälgi kinnistada. Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda! Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime Muutunud strateegiad Muutunud metakognitsioon Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine BAASPROTSESSID on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid. Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid ehk assotsiatsioone
- Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal (rongi aknast vaatamine) - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia Taju: Baasprotsessid Taju – protsessid mille abil meeleorganitega vastuvõetud informatsioon muudetakse objektide, sündmuste, helide, maitsete jms kogemuseks Asjade kokku grupeerimine, mingi reeglistik mille järgi hele/tumedust ja värvilaike kokku paneme. Nii ka helides jne. - Tajuline segregatsioon Rakkude/juhteteede erinevad omadused - Taju on kõvasti seotud füsioloogiliste tunnustega. - Nägemine on kõige paremini uuritud meel
annaabi.ee 
