tundmine, inimeste aktsepeerimine, nii nagu nad on). · Toimetulek iseendaga (enesetundmine ja meelekindlus). Inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Koosneb personaalsest loomusest ja sotsiaalsetest oskustest. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus baasoskus, millele üles ehitada kompleksoskused. · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus kasutada sõna jõudu. · Isikutaju teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine, emotsionaalse seisundi tajumine, suhtumise tajumine, esteetiline ja moraalne hinnang, ootuste hinnang. · Eneseavamine eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas
kaugemana Juhul kui teade on üsna ligidal ankrule, siis tajutakse seda lähemal kui ta tegelikult on 23. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu
24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu
motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu
Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub