aastani siiski mõlema osa kohta eraldi. Olulised muudatused toimusid uue sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611) kehtima hakkamisel 1. jaanuarist 1999. Sotsiaalmaksu administreerimine anti üle maksuametile, maksuarvestus muudeti isikustatuks ning kassapõhiseks. Maksuarvestuse ümberkorraldamine oli eelkõige tingitud pensionireformist. Sotsiaalmaksu isikustamine oli vajalik uue pensionide arvestamise korra rakendamiseks. Praegu kehtiva süsteemi jargi koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staaziosakust ja kindlustusosakust. Sotsiaalmaksu maarasid ei ole alates 1992. aastast tõstetud, kuid 2002. aastal rakendusid taiendavate sotsiaalkindlustuse liikidena töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension, mis tõid endaga kaasa palgatulu maksukoormuse tõusu. Samuti on viimastel aastatel tööandja maksukoormust osaliselt suurendanud minimaalse sotsiaalmaksu baasi tõstmine. Kõige arvukamad muudatused puudutavad riigipoolset sotsiaalmaksukohustust ning erandeid
II sammas (kohustuslik) kogumispension III sammas täiendav kogumispension Riiklikud pensionid Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. (Kohustuslik) kogumispension Kohustuslik kogumispension - peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983
kuid selle erisusega, et pensioni suurendatakse 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensionikka. Edasilükatud vanaduspension määratakse eluajaks. Edasilükatud vanaduspensioni ei määrata isikule, kellele on määratud riiklik pension (v.a. toitjakaotuspension või rahvapension toitjakaotuse alusel) RPKS või mõne muu seaduse alusel. Vanaduspension koosneb kolmest osast: 1) baasosast, 2) staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate ja aastahinde korrutisega, 3) kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega. Kui kindlustatul ei ole pensionikindlustusstaazi, määratakse pension üksnes baasosa ja staaziosaku alusel. Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras. 11.2.2
annaabi.ee 
