roogadega. Tsiilis nimetatakse Torontel, kuid seal pole see nii populaarne kui Argentinas. Trebbiano Itaalias enimkasvatatud valge viinamarjasort, mida Prantsusmaal nimetatakse Ugni Blanc'ks. Veinid on sõltuvalt piirkonnast madala alkoholisisaldusega, kuid kõrge happesuse, keskpärase ja neutraalse puuviljasusega, samas kergelt joodavad. Kasutatakse ka palju segudes, sest sort on hea saagikusega ning seetõttu ka lihstate maakonna- ja lauaveinide baasmaterjaliks. Kui tegu on kvaliteetveiniga, lisatakse tavaliselt ka piirkond, kus mari on kasvanud (nagu näiteks Trebbiano di Romagna, Trebbiano di Soave, Trebbiano di Lugana jne). Vein sobib erinevate kergemate suupistete ja eelroogade kõrvale, seetõttu on Trebbiano viinamarjast valmistatud veinid oma värskuse ja neutraalsusega ideaalsed suvisele piknikule. Ugni Blanc Konjaki ja armanjaki valmistamisel kasutatav põhiviinamari, millest valmistatud vein on õhuke ja väga happeline
..230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole
ning ka kõiki teisi inimesi alaealiste vastu suunatud vägivallast. Selle läbi üritan tõkestada väärkohtlemise laia levikut, ning teadvustada inimesi probleemi olemasolust. Sellepärast planeerin antud uurimustööd pakkuda ka sotsiaaltöötajaile ning erinevate linnade sotsiaalosakondadele kui alusmaterjali lastevastase vägivalla teemal. Uurimus sisaldab endas informatsiooni väga paljudest allikatest ning oleks seetõttu väga heaks baasmaterjaliks, millele saaks rajada veel edasi ka teisi aspekte käistlevat tööd laste ja noorte vägivallast, ohvritest ja vägivallatsejatest. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas laps on tõesti vägivalla ohver või on see küsimus lastekaitsjatest aktivistide ning sotsiaaltöötajate poolt üle paisutatud. Lõputöö ülesande täitmiseks töötasin läbi vastava kirjanduse, vestlesin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissaari härra Andres
annaabi.ee 
