impressiivne kõne ei vasta eale, kõikidest küsimustest laps aru ei saa. Näiteks vastas küsimusele Kas läheme magama? jaatavalt. Lapse kõnes oli sel hetkel 50 sõna, enamus neist nimisõnad. Emalt saadud info põhjal kinnistusid uued sõnad lapsel raskustega. Laura hakkas regulaarselt logopeedi juures käima alates neljandast eluaastast, mil ta määrati Pärnu Lasteaed Tammsaare tasandusrühma. Rühma logopeedi hinnangul kasutas Laura neljaaastasena põhiliselt agrammatilist baaslauset. Kõnes oli täheldatav suur morfoloogiliste eksimuste hulk (hakka lume tege pro hakkab lumememme tegema), näiteks puudus oleviku ainsuse 3. pöörde lõpp (mängi pro mängib). Kohati jättis laps ära ka oleviku mitmuse 3. pöörde (jookse pro jooksevad), mis mõnel juhul oli lapse kõnes Tekstiloomeoskuse õpetamine 14 olemas. Morfoloogiavead lapse kõnes olid ebapüsivad. Laps asendas sõnu objektide
tegevuse verbaliseerimisel jms. Esimesele arenguetapile (I-П klass) on iseloomulikud järgmised iseärasused: Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu meeldejätmine ei erine, kasutatakse baaslauset, mis on sageli veel agrammatiline. Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi.
tunnused on, väike roheline kõver. Ehk mis laadi teabeüksused seostuvad!!! PsL-le pakub huvi: mis on eirnevat Jüti ja Mari vastustes, ka kultuuride kaupa, kudias vastatakse sõnadele ,,kodu". Mis on tüüpilised vastused sõnale KASk ja mis on harvaesinevad. Puudub suhtlemine. Kuidas in rakendab seda suhtlemisel? Seda kahjuks ekspermentaalne eksperiment ei anna teada./ei uuri. Ütluse mõistmise uurimise metoodika! Lauseloome uurimise metoodika:et kirjaldda kus miski asub. Kas koosta mitu baaslauset, laiendatud lihtlause jne. ET küsimuste abil saab last aidata ja suunata nt veel mis on kolmnurga kõrval/üleval jne. Ükski teadus pole üksinda, ta on kas kuskilt eraldunud, eraldi, aga ikkagi kuidagi on ta millegagi lõivunud. Nt keeleteadus ja psühholoogia on lähenenud tänapäeval. PsL >--- keeleteadus Misa see meile pakub? Kirleldav, Missugused keeleüksused on süsteemis, mis on struktuur? Nt mis sõnaliigid, lauseliikmed on olemas, et teada ülevaadet foneemidest.
annaabi.ee 
