• Tehakse vahet faktiteadmiste vahel mõistestruktuurides (freimid) ja protseduuriteadmiste vahel väljendusvõrgustikes (skriptid e. stsenaariumid). Mõisted võttis kasutusele Marvin Minsky (1975). • Lingvistikas nt. Charles Fillmore’i freimisemantika (1985). Stereotüübisemantika • Meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam (s. 1926) Sõnatähenduse kirjeldus: • sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt. verb) • semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) • stereotüüpsed tunnused ekstensiooni (mõiste mahu) kirjeldus Fraseologismid • püsiühendid, mis on semantiliselt idiomatiseerunud ja semantilis-süntaktiliselt stabiilsed • koosnevad mitmest sõnast (kahest kuni terviklauseni) • moodustusüksuste otsesed tähendused on nõrgenenud • sageli laenulised, nt. närvidele käima (auf die Nerven gehen), esimest viiulit mängima (die erste
eeliseks on see, et lisaks kognitiivsele aspektile võetakse arvesse ka sõnatähenduse sotsiaalne aspekt. Putnam näeb ekstensioonis tähenduse objektiivset osa, intentsiooni seevastu määratlevad stereotüüpsed tunnused, mis sisaldavad ka keelelist iseloomustust. Kõik need tunnused on esindatud vaid prototüüpesindaja puhul. Sõnatähenduse normaalne kirjeldus vee näitel näeb välja selline: Sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt verb) <-> substantiiv Semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) <-> aine, vedelik Stereotüüpsed tunnused <-> värvitu, läbipaistev, maitsetu, lõhnatu Ekstensiooni kirjeldus <-> H2O 31.31. Ülevaade eesti leksikoloogiast. 32.Eesti leksikoloogia alguseks võib lugeda 19. sajandi algust, mil ilmus teaduslik ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (181332). Tollal tegutses ka oma aja parim sõnavaratundja O. W
tajujal, mis osaliselt kattuvad, osaliselt erinevad. Kas mõttest keeleüksuseni või vastupidi? Suhtlemine ja kõne küll lõimuvad, aga need on küllalt erimahus nähtused. Laps suhtleb enne kui ta hakkab kõnelema. Ja see jääb meile alles tsk-nuna. Kogu suhtlemist kõne ei haara. Loomeoperatsioonide valdkond: valk, kombineerimine (sobitamine) Tajuoperatsioonid: äratundmine, järjestamine või samaaegne analüüs mõtestamine Baaskategooriad: keel, kõne, keelekasutusvõime ehk kõnevõime. (mis see?) See toimib ebateadlikult, sellega lõimub verbaalne suhtlemine, see jääb väheteadvustatuks. Et ka see arvutitekasutamine on problemaatilne asi, mille vilju hakatakse varsti nägema. Keel Keel akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem. Teisene süsteem on visuaalne. Aint visuaalne asi ei anna edasi Tooni, tempot. Keelemärgi funksioon - väjendaa ja/või eristada tähendust
annaabi.ee 
