Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile, pidi alati teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiilikasutaja asub Esimesed autotelefonid
aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid. 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk Mobile Telephone Service). MTS kasutas 25 kanalit lühilaine (VHF) sagedusalas see tähendab, et korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili. Mobiili mõiste oli siis küll teine tegemist oli mitmekümnekiloste autotelefonidega. See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960
aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon (Esimene värvilise ekraaniga telefon) tuli turule 1997. aastal, selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi.. Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. 1.1. Mobiilside areng 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. Korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili. Mobiili mõiste oli siis küll teine tegemist oli mitmekümnekiloste autotelefonidega, aga seegi. See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Kui helistada tahtis mobiiliomanik, siis tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956
mõnedel uuematel sülearvutitel on see juba sisse ehitatud. Võrgu leviala tagab baasjaam ehk access point (umbes 10 000 krooni), mis ühendatakse Interneti-kaabli külge ning mis pakub siis mõnesaja meetri raadiuses võrgulevi. Üks baasjaam tuleb toime paarikümne kasutajaga. Wireless võrgu saab iga hetk kaasa võtta ja viia uutesse ruumidesse, kui firma peaks millalgi jälle kolima. See investeering ei lähe kolimisel kaduma. Juhtmeta võrk sobib väga hästi ka koju, sest ühe-kahe baasjaamaga maja või korterit kattes pääseb siis internetti sealt kust parajasti vaja. Veebis võib surfata diivanil, köögilaua taga, vannis või õues päikesevarju all istudes. Selles referaadis püüan ma näidata, mida kujutab endast Wireless LAN ja kuidas see töötab. Wireless LAN'i tööpõhimõte WLAN'i põhimõte on see, et arvutid liidetakse võrku raadioside abil. Kasutatakse raadiosagedust 2,4 GHz, andmeedastuskiirusega 2 Mbps. Andmeedastuseks
annaabi.ee 
