a.) Sisendtakistus (Rs) b.) Vooluvõimendus(iv/is ehk hfe või β (BPT) c.) Pingevõimendus(uv/us ehk Au) d.) Väljundtakistus (Rv) Bipolaarse transistori ehitus: Väli E ainult siirdealas. Korjab vaid siirdealas olevaid laengukandjaid- vähemuslaengukandjate triiv. Vastupingestatud p-n siire. Täiendav päripingega p-n siire. Emitteris on suur difusioonvool. Elektriväli p-n siirdel baasi ja kollektori vahel tõmbab elektronid kollektorisse. Igale konkreetsele baasivoolule vastab kindel võimendatud kollektorvool. Vooluvõimendus on ligikaudne konstant, mis sõltub temperatuurist, sagedusest ja Uk-st. JUGFET võimendi: Transistorid: Filtrid: RC madalpääsfilter RC kõrgpääsfilter RL kõrgpääsfilter LC filter LCR filter Zener diood Zener dioodi kasutatakse vastupingestatult Dioodide lähendused Ideaalne diood: Lihtsustatud diood: Inverteeriv võimendi:
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 7 Pikkov lk 63 Lülituse lähtetööpunkt koordinaatidega {IKp, UKEp} määratakse lülituse arvutamisel grafoanalüütiliselt, kandes transistori väljundtunnusjoontele staatilise koormussirge, mille kaldenurk sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures on igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga. Koormussirge asend teljestikul IC = f(UKE) on määratud kahe punktiga: - punkt koordinaatidega (UKE = 0; IC = EK / RK) , milles koormussirge lõikub kollektorivoolu IK esitava teljega ning kus kollektorivool IK on määratud ainuüksi toiteallika pinge EK ja kollektoriahela takistuse RK suhtega; - punkt koordinaatidega (UKE = E; IK = 0), milles koormussirge lõikub kollektori ja emitteri vahelist pinget UKE esitava teljega.
tarbija lülitatakse reeglina kollektorahelasse kus ta kujutab endast koormustakistust. Sellist tööolukorda nimetatakse dünaamiliseks reziimiks kuna toimub kõikide voolude ja pingete üheaegne muutumine ja see rezhiim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga (joon.1.10). IC K +E I Küllastusreziim I
SIS Vaatleme levinumaid tunnusjooni. Sisendtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni I = f ( U ), kui U =const B EB CE (joonis 4.8.). Voolu nõrgenemine kollektori-ja emitteri vahelise pinge suurenemisel on seletatav voolu jagunemisega baasi jakollektori vahel: I = I - I Samuti on näha, et C E B kollektorpinge mõju baasivoolule on üsna väike. JOONIS 4.8. Väljundtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni I = f ( U ), kui I =const. Kuna c CE B ühise emitteriga lülituses antakse baasile väike negatiivne pinge, siis tekib vool kollektoris alles siis, kui kollektor saab baasist negatiivsemaks (kollektori ja emitteri vaheline pinge ületab baasi ja emitteri vahelise pinge)
= f(ISIS). kui UVÄLJ =const ja veelgi harvemini vastu-ülekande- ehk tagasisidetunnusjoont USIS = f (UVÄLJ), kui I SIS= const Vaatleme levinumaid tunnusjooni. Sisendtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni IB = f ( UEB ), kui UCE =const (joonis 4.8.). Voolu nõrgenemine kollektori-ja emitteri vahelise pinge suurenemisel on seletatav voolu jagunemisega baasi jakollektori vahel: IC = IE - IB Samuti on näha, et kollektorpinge mõju baasivoolule on üsna väike. JOONIS 4.8. Väljundtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni Ic = f ( UCE ), kui IB=const. Kuna ühise emitteriga lülituses antakse baasile väike negatiivne pinge, siis tekib vool kollektoris alles siis, kui kollektor saab baasist negatiivsemaks (kollektori ja emitteri vaheline pinge ületab baasi ja emitteri vahelise pinge). Kirjeldatud tunnusjooned on toodud joonisel 4.9.
Ühise emitteriga lülitusel on olemas kõik needsamad tunnusjooned mis ühise baasiga lülituselgi. Tunnusjoonte kujud on ainult mõnevõrra erinevad ja muidugi on teised ka telgedel toodud suurused. Sisendtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni IB = f ( UEB ), kui UCE =const (joonis 6.12). Voolu nõrgenemine kollektori- ja emitterivahelise pinge suurenemisel on seletatav voolu jagunemisega baasi ja kollektori vahel: Ic = IE IB. Samuti on näha, et kollektorpinge mõju baasivoolule on üsna väike. IB(uA) JOONIS 6.12. Väljundtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni Ic = f ( U C E ) , kui IB=const . Kuna ühise emitteriga lülituses antakse baasile väike negatiivne pinge, siis tekib vool kollektoris alles siis, kui kollektor saab baasist negatiivsemaks (kollektori ja emitteri vaheline pinge ületab baasi ja emitteri vahelise pinge). Kirjeldatud tunnusjooned on toodud joonisel 6.13. JOONIS 6.13.
annaabi.ee 
