· Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V h21= 300 · Emitter takistus k · Koormustakistus Rk=3 k · Tegelik väärtus 3 k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Tegelik väärtus 130k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Tegelik väärtus 22 nF · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Tegelik väärtus 39k nF · Võnkeringi mahtuvus C2=10nF · =83 pF · · Tegelik väärtus 510 pF · Võimendustegur k=120 ·
45V 100 mA 200...450 0,7 V 9. Võimendi kollektortakisti Rk arvutasime alljärgnevalt: E -U K0 9-6 Rk = = = 6000 I K0 0,0005 10. Emittertakisti RE väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 RE = E 0 = = 3 k I K0 0,0005 Seega baasipingejaguri alumise õla takistus R2 peab rahuldama võrratust 0,1 h21E R E E 0,1 280 3 9 RB2 E - U E 0 - U BE 0 = 9 - 1,5 - 0,7 110k 11. Pingejaguri ülemise õla RB1 takistus on leitav: E 9 R B1 = 0,9 R B 2 - 1 = 100,059 - 1 300 k
2. Võimendi toitepingeks E valisime 8 V. 3. Võimendi kollektortakisti R3 ja R7 arvutasime alljärgnevalt: E - U C 0 8 - 5,34 R3 = R7 = = = 1330 Ic 0,002 4. Emittertakisti R4 ja R8 väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 R4 = R8 = E 0 = = 750 Ic 0,002 5. Seega baasipingejaguri alumise õla takistus R2 peab rahuldama võrratust 0,1h21E R4 E 0,1 200 750 8 R2 E - U E 0 - U BE 0 = 8 - 1,5 - 0,63 20k 6. Pingejaguri ülemise õla R1 ja R5 takisti arvutasime alljärgnevalt: E 8 R1 = R5 = 0,9 R2 - 1 = 0,9 20 000 - 1 21,7 k
elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide väärtused: Toitepingeks valisime E=9V, kollektorpingeks Uc0=6V, kollektorvooluks Ic=1mA 1) Kollektortakisti Rk väärtuse saame: E - U C0 9-6 Rk = = = 3k Ic 1 10 -3 2) Emittertakisti väärtus, kui emmiterpingeks valisime U E 0 = 1V: U 1 RE = E 0 = = 1k Ic 1 10 -3 3) Baasipingejaguri arvutamine, kui h21E=300 : R R B1 B2 0,1 h21E R E = 0,1 300 10 3 = 30k 4) Pingejaguri alumise õla takistus: 0,1 h21E R E * E 30 · 10 3 · 9 R = = 37k B2 E - U E 0 - U BE 0 9 - 1 - 0,7 5) Pingejaguri ülemise õla takistus: E 9 RB1 = 0,9 RB 2 - 1 = 0,9 37 000 - 1 = 143 k
Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid · Võimendi toitepinge E=9 V · Transistori vooluülekandetegur h21E=300 · Emitteri vaheline küllastuspinge UBE0=0,7 V · Võimendi töösagedus f=60 kHz · Emitteri pinge maa suhtes UE0= 1 V · Kollektorvool =1 mA · Koormustakistus Rk=510 · Signaali sisetakistus Rsig=120 · Emitter takistus k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k · Pingejaguri ülemise õla takistus k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Sidestuskondensaatori mahtuvus F · Võnkeringi mahtuvus C=33 nF · Võnkeringi induktiivsus L=250 µH Reaalselt kasutasime järgnevaid väärtusi · CB=10 nF · CK=10 nF · CE= 4,7 F · RB1= 150 k · RB2= 36 k · RE=1 k 2
puhul ühendatud transistori kollektoriahelasse. Tarbijaks on üldjuhul mingi elektroonikalülitus. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 52 Joonis 6.27. Püsivooluallikad: (a) põhimõte, (b) põhiskeem, (c) dioodidega skeem, (d) liittransistoriga skeem, (e, f) püsivoolu-kaksklemmid [3]. Vaadeldava püsivooluallika voolu stabiliseeriv toime on selgitatav järgmiselt. Kui baasipingejaguri RB1RB2 vool on vähemalt kümmekond korda suurem baasivoolust, on transistori baasipinge UB praktiliselt baasivoolust sõltumatu, olles määratud baaspingejaguri takistite RB1RB2 väärtustega ja toiteallika pingega E0: RB 2 U B = E0 RB1 + RB 2 Pinge emitteritakistil RE on baasipingest madalam transistori baasi ja emitteri vahelise
annaabi.ee 
