laenusumma pealt. · Intressimäär võib olla muutuv ehk ujuv või fikseeritud ehk kindel intressimäär. · Ujuv intressimäär võib kasvada või kahaneda vastavalt majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele. Näiteks eluasemelaenul fikseeritud intressimäär + muutuv euribor. · EURIBOR® (Euro Interbank Offered Rate) on iga päev kell 11 avaldatav enam kui 5000 Euroopa kommertspanga keskmine rahaturu instrumendi (peamiselt laenud) intress. Euribori® kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks. · Laenumakse suurus koos intressiga võib olla enamasti kuni 30-40% laenuvõtja kuusissetulekust. · Laenu hinda määravad intress ja kõik muud laenuga seotud kulud. Näiteks lepingutasu, tagatise hindamise- ja kindlustuskohustus. · Laenu tegeliku hinna hindamiseks arvestatakse krediidi kulukuse määra (%), mille arvutamisel lähtuvad Eesti pangad rahandusministri poolt kinnitatud valemist. ·
rahvuslikud keskpangad. Lihtsus, läbipaistvus, järjepidevus, turvalisus, säästlikkus- Rahapoliitiliste otsuste tagamaad ja põhjused muudetakse arusaadavaks. 31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitada intressikanali näitel). 7 32. Euribori mõiste ja muutumine. Üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär. Euribori kasutatakse baasintressina nii pankadevaheliseks laenamiseks, kui ka pankade poolt klientidele laenamiseks. I etapp – 1999 – 2001 tõusis / II etapp – 2001 – 2003 langes / III etapp – 2003 – 2005 püsis stabiilne / IV etapp – 2005 – 2008 tõusis / V etapp – 2008- 2011 langes / VI etapp – 2011 - Euribor 2014 sept 0,18 % 34. Euroala kriisi tekkepõhjused. Üks tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja
rahaliste vahendite baashind ehk intress või hoiustajatele makstav hoiuseintress. Nende puhul on oluliseimateks teguriteks panga enda usaldusväärsus ja finantsvõimekuse tase ning üldine maailmamajanduse olukord. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 156) Kuna hüpoteeklaenude riskantsus on suhteliselt madal, siis võib baasintressile lisatav marginaal moodustada küllaltki väikese osa koguintressist. Eesti puhul on levinuima baasintressina kasutusel 6 kuu Euribor. 6 kuu Euribor on otseselt seotud Euroopa Keskpanga monetaarpoliitikaga, mistõttu on selle kujunemine ka paari aasta kontekstis pigem prognoositav. Keskpanga poolt rekordmadal Euribori tase on põhjustanud olukorra, kus kasumlikkuse säilitamiseks on viimastel aastatel kasvanud just marginaali osa koguintressist. Euribori kõrval on küllaltki laialdaselt kasutusel ka pankade enda väljamõeldud
annaabi.ee 
