Eenpalu valitsus astus rahva rahustamiseks tagasi ja selle asemel moodustati laiapõhjaline Jüri Uluotsa valitsus, kes üritas kaasata ka opositsioonilisi ringkondi ¤ oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine nn Umsiedlung, mil Eestist lahkus mõne kuuga Hitleri kutsel 14 000 inimest ¤ hiljem lisandusid neile veel mõned grupid ¤ see oli järjekordne ohumärk ning peagi levisid kuuldused, et Baltimaad on NSV Liidule maha müüdud". KOKKUVÕTE ¤ peale baasidelepingut olid Balti riigid sisuliselt okupeeritud ning pidid Moskvaga hästi läbi saama ¤ kuigi Moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist ¤ sõda piiras suhtlusvõimalusi ka lääneriikidega, lisaks puudus neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida ¤ aktiviseerus Eesti koostöö Läti ja Leeduga ¤ Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris 30. XI 1939. a
OKUPATSIOONID Baasideleping MRP salajase protokolliga jäi Eesti Nõukogude Liidu huvialasse. 1939 esitati Eestile NSVL-i poolt vastastikkuse abistamise leping, mille sisuna rajatakse Eestisse NSVL sõjavebaasid. Seda nimetatakse ka baasidelepinguks. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu, 28.septembril 1939 kirjutas Eesti baasideleppele alla. Sarnased lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Oktoobri keskel marssis 25 000 punaväelast Eestisse. Väljaspool baasidelepingut lubati Eesti siseasjadesse mitte sekkuda, ent 1940 aasta juunis ületas piiri 80 000 punaväelast ning algas Nõukogude okupatsioon. I Nõukogude okupatsioon 1940-1941 NSVL esindajaks saadeti tallinna Andreid Zdanov, kes organiseeris siin nõukogumeelseid meeleavaldusi, nõudes valitsuse asendamist. See tipnes juunipöördega, kus moodustati uus valitsus opositsioonilistest haritlastest ning peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastus
ruumi sõjavangidele, räägiti 30 000 sõjavangist. 15.05.1940 leping- 15. mail 1940 kirjutasid Rei ja Molotov Moskvas vastavale kokkuleppele alla, millega Punaarmee sai täiendavalt enda käsutusse 42 maatükki, mille kogusuurus ületas 30 000 ha piiri. Nõukogude okupatsioon 194041 N. Liidu ja Balti riikide suhete pingestumine: 1940. aasta mais muutus Moskva aktiivsemaks ja aggresiivsemaks. Molotov nõudis, et lähima nädala jooksul tehakse kokkulepe, mis kindlustaks baasidelepingut Baltimaades. Kõikide baaside ümbes loodi kindlustusalad. Eestit süüdistati ajalehes Pravda selles, et nad on vaenulikud NSVL vastu ja, et tegelevad kodanliku fasismiga. Punaarmee sõjalised ettevalmistused: Kõikide baaside ümber olid loodud kindlustusalad. Ühendus oli alati halb baasivägede ülematega ehk välditi suhtlemist. Tallinnasse majutatud punaarmee ohvitseride naised ja lapsed viidi välja baaside piirkonda. Tallinna sadamatest olid lahkunud NSVL sõjalaevad, et kehtestada
annaabi.ee 
