loodi lõpuks siiski Balti kolmikliit, mis ei olnud aga sõjaliselt seisukohalt mingi tähtsusega. o 1930.a lõpul. Olid Balti riigid sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, sõjalispoliitilise Balti liidu loomine oli ebaõnnestunud. o 1938 .a kuulutas Eesti ennast neutraalseks. o Saksamaaga sõlmiti mittekallaletungilepinug( Läti ja Eesti) Suurt ohtu kujutas siiski NSV Liit. 5. NSV Liidu okupatsioon o Baasidelepingud Molotov-Ribbentroppi pakt o 23.augustil.1939 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungilepingu. Mille salajase lisaprotokolliga läksid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia NSV Liidu ning Leedu Saksamaa mõjusfääri. (28.sept. täienduslepinguga sattus ka Leedu NSV Liidu mõjusfääri). Poola jagati omavahel. o II MS säilitasid Balti riigid neutraliteedi. Esialgu põhjustas see ainult majanduslikke piiranguid.
Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. Laevastikubaaside kaitseks sai NSVL õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna ja Rohuküla sadamat. Seitsmes protokoll määras igasuguse baase puudutava teabe sõjasaladuseks. Eesti muutus iseseisvast riigist NSVL-i kaitsevalduseks. OMARIIKLUSE KAOTUS JA NL OKUPATSIOON Kui nõukogude Liit surus Eestile peale baasidelepingud, oli lühikese aja jooksul üleval ka sõjalise vastupanu osutamise küsimus. Veel 1939. aasta kevadel olevat kindral Laidoner põlglikult suhtunud tšehhidesse, kes Saksamaale vastupanuta alistusid. Seetõttu on avaldatud arvamust, et tema võis olla üks neist Eestis, kes pooldas Eesti iseseisvust ohustavatele nõudmistele sõjalise jõuga vastu astumist. Kuid kindlasti ei teinud ta mingeid illusioone selle vastupanu otstarbekuse osas: Nõukogude Liidu ülekaal oli ilmselge
Läbirääkimistel teatas välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov, et Eesti valitsus ei suuda omal maal korda hoida, niisugune juhtum nagu ,,Orzeli" põgenemine ohustab Nõukogude Liidu julgeolekut ja seetõttu tuleb Eestisse paigutada Nõukogude mere- ja õhujõud. 28. septembril 1939 alla kirjutatud vastastikuse abistamise pakt Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel määras Nõukogude Liidu sõjaväebaaside paigutamise Eestisse. Oktoobris sõlmisid analoogilised baasidelepingud ka Läti ja Leedu. 15. novembril 1939, kui Nõukogude väed olid asunud baasidesse, käis Nõukogude sõjaväeatasee Eestis Jevgeni Tsukanov ülemjuhataja juures ja esitas talle Nõukogude valitsuse kutse Moskvat külastada. 7. detsembril 1939 alanud ühenädalase visiidi käigus kohtus Laidoner marssal Kliment Vorosilovi, Vjatseslav Molotovi ja Jossif Staliniga. 1940. aastal 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes valitsusevahetust ja
Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 Sitzkrieg; 1939 sept – 1940 mai). Prantslased lootsid alanud sõjas vastu Saksa piiri ehitatud Maginot`kaitseliini tugevusele ning Saksamaa omakorda Sigfriedi liinile. Samal ajal surus NSV Liit sõjaga ähvardades 1939 septembris Balti riikidele peale nn baasidelepingud, mille kohaselt paigutati Eesti, Läti ja Leedu territooriumile nõukogude väed. Soome lükkas NSV Liidu territoriaalsed nõudmised tagasi ja pidi oma iseseisvust kaitsma nn Talvesõjas (30.nov 1939-13.märts 1940). Aprillis 1940 vallutasid Saksa väed Taani ja alustasid Norra vallutamist. 10.mail 1940 lõpetasid sakslased Kummalise sõja ja alustasid sissetungi Hollandisse, Belgiasse ja Prantsusmaale. Kirde-Prantsusmaal
annaabi.ee 
