1) A – üldisuskvantor – kõik, iga, suvaline, mistahes, alati, kõikjal, mitte ükski, mitte midagi 2) E – olemasolukvantor – mõni, mõned, leidub vähemalt üks, on olemas keegi/miski, millalgi, kusagil Valem on kinnine (lause on lõpetatud), kui kõik tema muutujad on seotud. Vastasel juhul on valem lahtine (pole tõeväärtust, lõpetamata lause). Predikaat on samaselt tõene, kui ta muutub tõeseks lauseks iga indiviidi xeX korral. (kõik indiviidid mis kuuluvad baashulka). Tautoloogia Predikaat on samaselt väär, kui ta muutub vääraks lauseks iga indiviidi korral. Kontradiktsioon Predikaat on kehtestatav, kui ta muutub tõeseks lauseks väh. ühe indiviidi korral Predikaadid Ax ja Bx(samal baashulgal) on samaväärsed, kui nende indiviidide hulgad ja tõehulgad on samaväärsed. Sattumuslik - kontingentne Predikaatide Px ja Qx disjunktsioon on predikaat Px v Qx, mis muutub tõeseks lauseks nende ja
suur ning me ei saa kasutada tõeväärtustabeleid predikaatarvutuses nii olulises rollis nagu lausearvutuses. 2 Ülaindeks näitab predikaadi aarsust. Termini baashulk asemel kasutatakse ka termineid põhihulk või indiviidide piirkond või ka universum. Terminitega põhihulk või universum tuleb olla ettevaatlik, need on kasutusel ka muus tähenduses, nt seoses signatuuriga, vt allpool, D8.6.3. 3 Mõnes õpikus lubatakse siinkohal kasutada mitut baashulka, st x∈ X ja y∈ Y, nt kalade ja kalameeste hulk. Sellisest käsitlusviisisit tuleb vähemalt loogika algkursusel hoiduda, sest see viib mitmesordilisse (many-sorted) loogikasse, mis on märksa keerulisem kui klassikaline predikaatloogika. 3 teada, et Jüri armastab Marit ja rohkem keegi kedagi ei armasta. Ainus tõene lause oleks „Jüri armastab Marit” ning kahekohalise predikaadi Rxy tõehulgaks on indiviidide paar (Jüri; Mari) ning just nimelt sellises järjekorras ja mitte vastupidi
saa kasutada tõeväärtustabeleid predikaatarvutuses nii olulises rollis nagu lausearvutuses. 2 Ülaindeks näitab predikaadi aarsust. Termini baashulk asemel kasutatakse ka termineid põhihulk või indiviidide piirkond või ka universum. Terminitega põhihulk või universum tuleb olla ettevaatlik, need on kasutusel ka muus tähenduses, nt seoses signatuuriga, vt allpool, D8.6.3. 3 Mõnes õpikus lubatakse siinkohal kasutada mitut baashulka, st x X ja y Y, nt kalade ja kalameeste hulk. Sellisest käsitlusviisisit tuleb vähemalt loogika algkursusel hoiduda, sest see viib mitmesordilisse (many-sorted) loogikasse, mis on märksa keerulisem kui klassikaline predikaatloogika. 3 teada, et Jüri armastab Marit ja rohkem keegi kedagi ei armasta. Ainus tõene lause oleks ,,Jüri
annaabi.ee 
