Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad. Näiteks: Wilhelm Wundt voluntarism* (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne.
W uskus, et inimesed saavad ise otsustada, millele tähelepanu suunata ning mida seejärel selgelt tajutakse. Suund rõhutas valikut, eesmärki, tahet. Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist. Völkerpsycholgie W leidis, et kõrgemate mentaalsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida religiooni, müüte, ajalugu, tavasid, keelt, kunsti, moraali, seaduseid jne. Edward Titchener (Ameerika) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri ning määrata vaimse kogemuse neuropsühholoogilised korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid
- säästetakse aega (kui töötaja peab täitma mitut ülesannet, kulub osa aega ühelt ülesandelt tei-sele ümberlülitumiseks); - mida kitsamad on tööülesanded, seda lihtsam on välja arendada just selleks tööks vajalikku sisseseadet; - kui töötaja lahkub töölt, on suhteliselt lihtne kedagi teist välja õpetada sama ameti pidamiseks. Spetsialiseerumine on kõige enam levinud tootmise või operatsiooni tasandil, kuid paljud organi-satsioonid on laiendanud spetsialiseerimise baaselemente ka juhtimistasandile ja spetsialistidele. Spetsialiseerimise negatiivseteks külgedeks on: - töö võib olla igav ja tekitab seetõttu töötajates rahulolematust; - rahulolematus igava ja monotoonse tööga võib suurendada tööjõu voolavuse neil töökohtadel, mis vähendab neil kohtadel töötavate inimeste kvalifikatsiooni ning töö kvaliteeti; - töö madala sisukuse tõttu ei püsi neil töökohtadel korralik kaader ning sellistele töökohtadele võib sattuda