8)mille poolest erineb erakond survegrupist? Erakond erineb survegrupist tegevuse eesmärgi, eesmärgi saavutamise vahendite, programmi ulatuse ja propaganda objekti poolest. 9) rahvas saab osaleda valitsemisel: a)hääletamisega e-valimistega b)referendum 10)poliitiline kultuur- Klassikalise määratluse kohaselt on poliitiline kultuur suhtumiste, uskumuste ja tunnetuste kogum, mis loob poliitiliste protsesside mõtestamiseks teatava korrastatuse, annab neile mõtte ning varustab inimesed baasarusaamade ja reeglitega, mis suunavad nende poliitilist käitumist 11) populism- räägitakse rahvale meelepärast juttu. 5rikkama riigi hulka (REF) Kodukulud alla (IRL) baasarusaamad on alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata veendumused maailma ja inimese kohta. Nad on aluseks väärtustele ja uskumustele.
- 2015 II. Sisutasand • väärtused: teadvustatud, sõnastatud seletused ja õigustused; need on väärtused, mis on kirjas ametlikes dokumentides (hoolivus, avatus, siirus, ausus, kliendikesksus); • sügavamad baasarusaamad: alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata arva- mused ja uskumused; need on üheskoos õpitud väärtused, uskumused, arvamused, mis tegelikult juhivad organisatsiooni liikmete käitumist. Baasarusaamade hulka käib aru- saamine inimese suhetest loodusega (inimene on looduse meelevalla all; inimene ei oota looduselt armuande, vaid võtab neid ise; inimene peab elama loodusega kooskõlas), arusaamine indiviidi ja kollektiivi suhetest (kumb peab konflikti korral taganema), kas tõde on see, mida autoriteedid deklareerivad või see, mida teadus on tõestanud, kas vale
Õpetades ja konsulteerides maailma eri paikades Austraaliast ja Singapurist Hawaini, oli tal võimalik jälgida, kuidas rahvuskultuur mõjutab juhtimist ja on seega juhi jaoks oluline näitaja. Sealt saigi alguse organisatsioonikultuuri kui fenomeni uurimine, mis muutus ruttu väga populaarseks uurimisobjektiks nii teadlaste kui ka praktikute hulgas. Edgar Shein peab kultuuri grupiviisilise tegevuse käigus õpituks. Ta kirjeldab organisatsioonikultuuri kui baasarusaamade kogumit, mille mingi grupp on avastanud, omaks võtnud või välja arendanud väliskeskkonnaga kohanemise ja sisemise integreerumise käigus. See on toimunud esilekerkivaid probleeme lahendama õppides. Omaks on võetud ja uutele liikmetele õpetatakse põhimõtteid, millest on probleemide lahendamisel kasu olnud. E. Scheini väitel ei saa luua uut kultuuri, saab hakata tööd teisiti nägema ja tegema. Kui sõnadele
juhi ootustele ning võivad olla projekti esialgse eesmärgiga ka vastuolus. Projekt püüdes mõjutada oma keskkonda on samal ajal mõjutatud teda ümbritsevast keskkonnast, mis aitab kaasa või takistab projekti eesmärkide teostumisele. Kõik eeltoodud loetelu mõjurid omavad mõju sellele kuidas inimesed reageerivad projekti poolt kavatsetava muutuse suhtes. Näiteks võib olla suur mõju projekti edukusele organisatsioonikultuuril uskumuste, väärtuste ja baasarusaamade kogum, mis mõjutab kuidas inimesed näevad muutusi organisatsioonis. Organisatsioonikultuur areneb töö käigus, kui töötajad püüavad hakkama saada töiste probleemidega ja kujundavad nii jagatud baasarusaamad organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna kohta. Organisatsiooni kasvades tekivad subkultuurid. Töötajad on positiivselt meelestatud projektide suhtes, mis sobib organisatsioonikultuuri või nende subkultuuriga. Vastuseisu on oodata projektile, mis on
annaabi.ee 
