Näiteks loomad kes peavad talve üle elama – temperatuur viiakse madalamale, kõik protsessid aeglustuvad. Rändlindudel kes peavad suure rännaku jaoks ennast jämedaks sööma et vastu pidada. Milliseid käitumuslikke ja füsioloogilisi protsesse kasutavad linnud ja imetajad kehatemperatuuri reguleerimiseks? Endo- ja eksotermid – linnud ja loomad suudavad hoida kehatemperatuuri sõltumatult keskkonnast, aga on ka neid kes on täielikult keskkonnast sõltuvad - Baasainevahetuse hoidmiseks läheb 2/3 energiast püsisoojastel ehk endotermil. Suudame liigutada ennast kiiresti Ast Bni. Eksotermid käivad ennast soojendamas. - Kehatemperatuuri reguleerimiseks muudetakse südamelöögid väga palju aeglasemaks - Jahutamiseks – ujumine, käppade sisekülgede lakkumine, koerad lõõtsutavad, higistamine - Soojendamiseks – karvad turri, suled puhvi, värisemine Palavik – organismi kaitsevahend võõrkehade vastu. Paneb infektsioonidele tule alla. Väga
seeduvus. 3) Proteiini bioloogiline väärtus on arv , mis näitab kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismis. PBV= kehasse ladestunud proteiin / proteiini söömus+roojaproteiin. September-detsember 2008. a. 4) Proteiini bioloogiline väärtus mõnedel söötadel sigadele-veistele: piimal 0,95-0,97 %, kalajahu 0,74-0,89%, 5) Kõik need katsetulemused on saadud baasainevahetuse tulemusel. 6) Keemiline indeks ( skoor) - keemiline indeks on arv , mis näitab söödas oleva esimese kriitilise aminohappe suhet vastavasse munavalgu aminohappesse. Näiteks nisu puhul oleks keemiline indeks 0,38. 0,27( nisus lüsiini,%) / 0,72( munavalges oleva lüsiini %) = 0,375( lõplik indeks) 7) Ideaalproteiin On asendamatute aminohapete suhtes balansseeritud proteiin vastavalt looma liigile ning soo- ja vanuserühmale. 8) Proteiini lõhustuvus
21. Metabolismi tase erinevatel organismidel? Metabolismi e. ainevahetuse tase Ainevahetuse tase on pärameeter, mis mõõdab organismi energiatarvidust ajaühikus. Aeroobselt hingavate organismide energiatarvidus on kergelt mõõdetav nende hapnikutarvidusega. Organismid, kes kasutavad palju energiat (linnud näiteks) on kõrge ainevahetuse tasemega, organismid, kes vajavad vahe energiat (roomajad näiteks), on madala ainevahetuse tasemega. Baasainevahetuse tase on organismi energiatarvidus puhkeseisundis. Füsioloogilisest vaatepunktist on baasainevahetuse tase väga hea ja võrreldav mõõdupuu organismi energiatarviduse mõõtmiseks kuna erinevate liikide (ja ka sama liigi isendite) reaalne energiatarvidus on tulenevalt paljudest teguritest (näiteks aktiivsus) väga erinev. Tavaliselt on tegelik energiatarve basaalsest 1,5 – 3 korda suurem. Inimestel ja paljudel teistel selgroogsetel on maksimaalne energiatarve u. 7 korda suurem kui basaalne
annaabi.ee 
