- Kombineerub kahest iseseisvast liigesest - moodustub condylus occipitaliste ja atlase fovea articularis superioride vahel. - Ellipsoidliiges - Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline) Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon Sagitaaltelg: lateraalfleksioon (vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges) - Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr. articularis inferior ja axise pr. articularis superior (lameliiges) - Liikumised (kaheteljeline): Vertikaaltelg: rotatsioon Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon (sagitaaltelg: lateraalfleksioon) - Kuklaliigest tugevdavad peale lülisamba sidemete veel spetsiaalsed sidemed: lig. nuchae piirab kaela ja pea fleksiooni ning on kinnituskohaks mitmetele kaela lihastele. Kulgeb protuberantia occipitalis
ATP-st. (adenosiintrifosfaat). Kirjelda lihase energia saamise viise: ATP on vahetu lihaste energia saamise viise. Selleks lõhustatakse glükoosi, lipiide ja rasvu. Aeroobsel energia saamise viisil on ühest glükoosi molekulist võimalik saada 38 ATP-d. Kui lihastes ei ole piisavalt energiat toimub anaeroobne hingamine ja tekib piimhape, mis tekitab lihastes krampe ja valu. Sel juhul tuleb 1 glükoosimolekulist 2ATP-d. Mille ümber käib pea pööramine? Dens axise ümber käib pea pööramine Näita joonisel ja nimeta luu osa, mille abil liigutame pead ette ja taha. Atlas Näita avaus ja nimeta mis veresoon läbi? Ristijätkemulgud Veenimulk Pea painutamine ette taha ja külgedele, millised on liigeseõõnsused? VT ülemine kuklaliiges Articulatio atlanta occipitalis ette-taha, ! ülemised liigseepinnad Näita joonisel ja nim. luu osa, mis osaleb ülemise kuklaliigese moodustamisel. Dens Näita joonisel ja nim
arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal), mikrotsefaalia (aju väike, vaimse arengu mahajäämus, põhjused: geneetilised, infektsioonid), kraniostenoos (kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus), neuraaltoru häired (peaaju songad entsefalotseele; seljaaju songad meningotseele, spina bifida), hüdrotsefaalia. Hemisfääride malformatsioonid · Makrotsefaalia, megalentsefaalia · Lülisamba malformatsioonid: basilaarimpressioon atlase ja axise malformatsioonid Klippel-Feili sündroom · Kraniosünostoos · Neuraaltoru sulgumise häired · Arnold-Chiari malformatsioon Kraniosünostoos Koljuõmbluste sulgumine liiga vara · Aju kasvamine häiritud · Mikrotsefaalia · Sagedus 1/ 1900 sünnikohta 55% ainult sagitaalõmbluse sulgumine dolihhotsefaalia 24% ühepoolne koronaarõmbluse sulgumine 9% kahepoolne koronaarõmbluse sulgumine brahhütsefaalia. Neuraaltoru sulgumise häired · Anencephalia -aju ei ole
Ta hoiab rinnakorvi kaitsvaid roideid ning sisaldab ja kaitseb seljaaju. Lülisammas koosneb 33–34 selgroolülist. Kõik lülid on enam-vähem sarnase ehitusega. Siiski on kaks erandit: esimene (atlas = kandelüli) ja teine lülisambalüli (axis = telglüli = pööraja). Esimesele lülisambalülile toetub kolju kuklaluu kaudu. Ülemisel lülil puudub oma lülikeha, ta kaks lohku sobivad kuklaluu liigespõntadega (jaatamisliigutus), axise hammas seob atlase enda külge ja võimaldab selle ümber pöörelda (eitamisliigutus). Lülisamba murd selles piirkonnas on eriti ohtlik, sest lähedalasuvas seljaajus paikneb mitu tähtsat keskust, mis võivad sel juhul viga saada. Mida kaugemal allpool asub lülisambalüli, seda suuremat koormust peab see kandma ja seda tugevam peab ta olema. 28 Joonis 3.3. Esimene ja teine lülisambalüli Lülisamba kaelaosa on eriti liikuv. Liikuvus aga muudab selle lülisamba osa vastuvõtlikeks
annaabi.ee 
