tehes seda asjaarmastajatele jõukohasel viisil. Unistused said teoks uue sajandi hakul. Pärast ,,Vanemuise" seltsimaja hävimist tulekahjus ehitati (enamjaolt üldrahvaliku korjanudsega kogutud raha eest) Tartusse uus rohke teatrihoone, teatri juhiks palgati Saksamaal lavastamisoskusi omandanud Karl Menning ning lavale astusid esimesed elukutselised näitjelad. ,,Vanemuine " kui kutseline teater alustas 1906 aasta augustis, avateoseks oli valitud August Kitzbergi draama ,,Tuulte pöörises". Vaid mõni nädal hiljem alustas Tallinnas esimest hooaega kutselise teatrina ,,Estonia". FAKTE JA VÄITEID 1) 1881.a. elas Eestis umbes 880000 inimest, neist 90% oli talurahvas. 2) 1884.a.õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 3) 1888.a. avaldas Jakob Hurt rahvaluule suurkogumise üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele". 4) 19.sajandi lõpul tegutses Tartus Wiera teater. 5) 20
popmuusika kajastusi. Tema teosed esindavad tundeküllasele ja romantilisele laadile vastukaaluks neoklassitsistlikku suunda, mis sai muusikas alguse 1920-tel aastatel. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Helilooja ise on öelnud, et muusika on läbi aegade olnud eelkõige elurõõmu väljandajaks. Kontserdikava oli ülesehituse poolest mitmekülgne. Avateoseks oli kontsert kammerorkestrile op. 16, mis on kujunenud üheks mängitavamaks eesti muusika teoseks, olles kõlanud üle maailma lugematutes riikides. Sellele järgnes kahele klaverile kirjutatud ,,24 marginaali", mis peegeldab eesti muusikasse jõudnud minimalismi mõjusid. Autor on tunnistanud, et peab antud teost enda üheks parimaks klaveriteoseks. Klaveritrio nr. 7 op. 125, mida seekord esitasid noored muusikud Robert Traksmann viiulil, Rasmus Andreas Raide klaveril ja Marcel
loomesuunagi poolest Noor-Eesti eeslsesse, Kallise suhtes õle-eelmisesse põlvkonda. Kuigi tema impressionistlikult vaba ja värvikas, ühtaegu juugendstiililiselt dekorativne laad nooreestlaste kunstilistele ideaalidele lähenes, jäi see põhiolemuselt realistlikuks. Laikmaa rahvuslik meelsus leidis väljenduse portreede tüpaazis rahvariides neidude ja talutaatide kujudes ning külamaastikes. Tema "Lääne neiut" (1903) võib pidada sajandi alguse rahvusromantismi avateoseks. On imetlusväärne kui palju Oskar Kallis neil aastail jõuab. Tuli ta ju kogu aeg olla põhitööl joonetaja insener E.Boustedti juures ja aasast 1914 kuni novembrini 1917 Tallinna Merekindluse ehitusel. Ja samal ajal on ta väga viljakas nii oma maaliloomingus kui ka kujundustöödes. Võiks koguni väita, et O.Kallis on eesti esimene laia profiiliga kujunduskunstnik. Tutvunud üsnagi põhjalikult rahvakunstiga, loob ta eesti stiilis
annaabi.ee 
