oleva tähega Kasutusele võttis rooma keiser Julius (gaius) Ceasar Kasutuseaeg: 50a . e.kr. Näide: sõna KRYPTO teisendub nt sõnaks CIOHKG Araabia krüptograafia Al-Khalil (abu'abd al-rahman al-khalil ibn ahmad ibn'amr ibn tammam al Farhidi alzadi alyahmadi), ca 790 a p. Kr. · Kirutas raamatu ,,salakirjast" (nüüdseks kaduma läinud) · Juurdles mitmete sifrisüsteemide üle,sh bütsantsi impeeriumis kasutatute üle · Kasutatas keerkuat krüptoanalüütilist võtet (teadaoleva avateksti rünne), mida pruugiti nt ENGIMA murdmisel 1940. Jeffersoni silinder Esmamainitu 1790 · Igal kettal on tähestik suvalises järjekorras · Ketaste järjekord on võti · Sõnum (avatekst) seatakse ketaste pööramisega ritta, mingist kindlaksmääratud teisest reast loetakse krüptogramm Vigenere tabel · On reegel,kuidas arvutatakse avateksti märgist ja Krüpteerimismasin ENGIMA Läbi ajaloo on sifeerimisel püütud kasutada abivahendeid
69. Caesari siffer oli lihtne substitutsioonisiffer: tähestiku iga täht asendati temast teatud arv positsioone edasi oleva tähega. 70. Jeffersoni silinder · Igal kettal on tähestik suvalises järjekorras · Ketaste järjekord on võti · Sõnum (avatekst) seatakse ketaste pööramisega ritta; mingist kindlaksmääratud teisest reast loetakse krüptogramm 71. Vigenére' tabel On reegel, kuidas arvutatakse avateksti märgist ja võtme märgist krüptogrammi märk · Võtme saab valida mistahes teksti hulgast (nt mingi raamatu mingi lõik) ja kuitahes pika · Oli 18.-20. sajandil laialt kasutusel 73. Krüpteerimismasin ENIGMA Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENIGMA, mille sifrid pidid olema murdmatud · ENIGMA oli keerukas substitutsioon-permutatsioonsiffer, kus võtmena anti ette rootorite (3-8 tk) (substitutsiooni) nihked
"jurisprudents" sõnaks " MXULVSUXGHQWV" ja "Rooma" sõnaks " URRPD". Kes teisendussüsteemi ei teadnud, ei saanud tekstist sõnakestki aru. Tõenäoliselt oli Caesari ajal selline tekst küllaltki efektiivne kuna enamus tema kaasaegsetest, kelle kätte info võis sattuda, oli kirjaoskamatu, ja need, kes oskasid, oleksid pidanud seda lihtsalt võõrkeeleks. Tänapäeval on Caesari siffer muidugi väga lihtsalt lahtimuugitav. Kui teada on fakt, et igale sifreeritava sõnumi ehk avateksti tähele vastab sifreeritud tekstis ehk krüptogrammis parajasti üks kindel täht, tuleb hakata proovima, milline täht millega asendatud on. Kui proovida läbi kõik taolised kombinatsioonid, on neid muidugi üüratu hulk, rohkem, kui terves inimeses aatomeid. Ei maksa aga unustada, et tähtede sagedusjaotus sõnades pole sugugi ühtlane. Nii esinevad tähed "a" ja "e" eesti keeles palju kordi sagedamini kui tähed "b" ja "g" ning tähepaarid "as" ja "em"
siis on võimalik keele statistilisi omadusi arvestades välja visata neid variante, mida ei tasu läbi proovida. Polüalfabeetilise sifri korral võib võtmeks olla näiteks see, kui palju tähte nihutatakse. Üldiselt vanemal ajal krüpeeriti tekste, tänapäeval aga kahendinformatsiooni ehk bitijada. Võimalused lahti murdmiseks: 1) Proovida kõikide võtmete läbiproovimist 2) Üritada analüüsida, eriti kui algoritm on käes 3) Tuntud avateksti rünnak - Kui on olemas osa avateksti ja sellele vastavat krüpeeritud teksti 4) Valitud avateksti rünnak Kui on võimalik valida teksti ja saada sellele tekstile vastavat krüpeeringut DES (Data Encryption Standard) Kasutati 56 bitist võtit ja 64 bitiste blokkide kaupa krüpeeriti. DES-i turvaliseks tegemiseks kasutati kolmekordset DES-i ehk 3-DES-i. Sel juhul kasutatakse kahte võtit kolm korda erinevalt kombineerides või kolme erinevat võtit. See teeb võtme olulisemalt pikemaks ja ka turvalisemaks
annaabi.ee 
