Samuti pidi tätoveering eemale peletama kalad ja veelinnud kui jaapani mees sukeldus vette koorikloomi püüdma. Nn. Kofuni perioodil (300-600 a. m.a.j.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Ka tänapäeval seostatakse Jaapanis tätoveeringuid peamiselt maffia, kurjategijate ja alama rahvaga. 1.2. Euroopa Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Et saada nahale püsiv kujutis, vigastatakse
tomati, IV reisil 1502 - 1504 pakuti Kolumbusele maitsmiseks kakaoube ning ta tõi neid ube Euroopasse ja tutvustas Hispaania kuningapaarile Fernando II ja Isabel I-le. Kuid teada on, et kakaod saatis Hispaaniasse ka konkistadoor Hernàn Cortés peale aastat 1519, kui ta vallutas Asteegid ja nende kuninga Montezuma. Juba suurem kogus kakaoube kommertseesmärkidel toodi Sevillasse 1585. aastal. Kolumbus tõi tubaka ja kartuli Ameerika avastusretkelt vanasse heasse Euroopasse 15.-16. sajandi vahetusel, seega ligi 500 aastat tagasi. Ühest sai õnnistus - kartuli kasutuselevõtuga kadusid sagedased näljahädad, teisest tubakast, on kujunenud inimkonnale nuhtlus ja surmade põhjustaja. 8 Marco Polo Marco Polo oli itaalia rändur ja maadeuurija. Oma esimesele (ja ühtlasi ka viimasele) suurele avastusretkele suundus ta juba 16-aastasena
asutas linna teel Troojast koju Kreeka muinaskangelane Odüsseus. Rooma impeeriumi koosseisus jõudis Lissabon oma õitsengule 1. sajandil e.m.a., kuid nagu ajaloos ikka, järgnes ka allakäik. Tähtsat osa linna arengus on etendanud Põhja-Aafrikast sissetunginud moslemid. «Portugali aeg» algab aastaga 1147, mil maa esimene kuningas Alfonso tõrjus moslemid maalt välja. Võimu kantsid 1499. aastal jõudis Indiast avastusretkelt tagasi kuulus meresõitja Vasco da Gama ja algas linna kuldne ajastu, mis kestis peaaegu kogu 16. sajandi, mil Lissaboni kutsuti hellitavalt ookeanide pärliks. See oli aeg, mil Portugal kontrollis tegevust kogu India ookeanil ja Lissabon oli tõeline rahvaste paabel. Lissaboni süda on Sao Jorge kindlus ja Sé katedraal. Kui maa oli araablastest puhas, rajas riigi esimene kuningas Alfonso Henriques kõrgendikule oma residentsi. Praegugi vaatab kindluseõuelt vastu selle rajaja pronkskuju.
annaabi.ee 
