kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus sõltub uurimuse jaoks uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist ( Jankowicz, 1991). Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotesduuridega. Samuti on erinevus teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusesse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte sotsiaalsed struktuurid, mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö keskmes. Kvalitativse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine,
meetoditega, mis tavaliselt seotud kvalitatiivse uurimistööga. Kuid uurimus võib kogutud andmed kodeerida sel moel, mis lubab statistilist analüüsi. Teisisõnu, on üsnagi võimalik kvantifitseerida kvalitatiivsed andmed. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid ei ole seetõttu vastastikku välistatavad. Erinevus on üldises vormis, rõhuasetuses ja uuringu eesmärkides. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte sotsiaalsed struktuurid, mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö keskmes. Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapandva ja usaldusväärse informatsiooni
Avastusliku õppimise puhul peab õpetaja jääma olukorda, kus ta vaikib õigest lahendusest ka siis, kui õpilastel ülesande lahendamine ebaõnnestub või luuakse nende poolt vääraid tõlgendusi õppematerjalist; Avastusliku ja uurimusliku õppe korraldus nõuab väga palju ajaressurssi ning planeerimist ja metoodilist ettevalmistust. Tavaliselt on õpetaja esitus õppematerjalist tõhusam avastuslikust õppest, kuna õpetaja on struktureerinud ja kohandanud õppematerjali vastavalt õpilaste arengutasemele; Õpimotivatsiooni loomine õnnestub heal õpetajal ka siis klassis luua, kui see alguses puudub; Avastusliku õppe eeldusteks on õpilaste motiveeritus, õpioskuste ja põhiteadmiste olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt
annaabi.ee 
