on struktureerinud ja kohandanud õppematerjali vastavalt õpilaste arengutasemele; Õpimotivatsiooni loomine õnnestub heal õpetajal ka siis klassis luua, kui see alguses puudub; Avastusliku õppe eeldusteks on õpilaste motiveeritus, õpioskuste ja põhiteadmiste olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt klassi ees õpetamine või meeldejätmine lugemise põhjal. (Krull, 2000) Avastuslikud ja uurimuslikud õppemeetodid on väga head meetodid õppimiseks, kuid paraku peab silmas pidama seda, et nende meetodite kasutamisega pole võimalik läbida sama ainealast mahtu, mida õpetajakeskse õpetamisega on võimalik ning seega pole vanade ainekavade alusel väga palju võimalik kasutada avastuslikku või uurimuslikku meetodit õpetamiseks. Kui väheneb õpitava aine maht, siis saab ka kasutada enam avastuslikke ja uurimuslikke õppemeetodeid. (Krull, 2000)
Näiteks rakendatav katse võib ebaõnnestuda, katsemeetodil õppimine võib võtta kaua aega ja see ei pruugi õpilasel põnevust tekitada ning katse tulemus on sageli etteaimatav. Otsene traditsioonilise ja avastusliku õppimise võrdlus ei tule alati viimasele kasuks sest: 1) õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi koostatud arvestades õpilaste arengutaset; 2) hea õpetaja suudab õpilasi motiveerida, isegi kui õpilastel algul puudub motivatsioon; 3) avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilasel motiveeritust ja häid algteadmisi; 4) avastuslikul teel materjali meeldejätmine võtab rohkem aega kui õpetaja esitluse või raamatu lugemise põhjal. Bruner on veendunud, et õppimine toimib kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Ta leidis, et pole mõtet õpetada õpilastele abstrakseid protseduure (näiteks, kuidas lahendada võrrandeid), enne kui nad suudavad aru saada üldistest protseduuridest ja nende realiseerimiseks, st konkreetsete
informatsiooni ning oskustega, uurimistegevust tuleb suunata osutuste ja küsimustega ning õppetegevus lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi struktureeritud ja kohandatud õpilaste arengutasemele. Hea õpetaja suudab klassis luua õpimotivatsiooni ka siis, kui see algul puudub. Avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilaste motiveeritust, häid baasteadmisi ja õpioskusi. Avastuslikul teel õppematerjali omandamine võtab alati rohkem aega kui õpetaja esituse või raamatust loetu põhjal meeldejätmine. Positiivne see, et äratab tõelist huvi ja pühendumis õpitavatele probleemidele ja suureneb probleemide sügavuti käsitlemine. VI Põhilised õppemeetodid ja nende rakendamine 1
annaabi.ee 
