Seda käsitletakse 19. saj väga intensiivselt. Taust, mis selle probleemi tõstatab- peale seda kui Baltimaade mõisnikud hakkasid rajama viinavabrikuid väga laialdaselt ehitama. Viinavabrik- käib kaasas kõrts. Kõrts on asutus, mis hävitab talupoega nii füüsiliselt kui ka majanduslikult.. Alkohol röövib talupojalt füüsilist jõudu ja ta töö on ebakvaliteetne. Kõrtsis kulub ka talupoja raha. Kõrts röövib need vähesed tulud, mis talupojal on. Prohvet Maltsvet- avastseen leiab aset kõrtsis. Mõis-viinavabrik-kõrts.. kasum on kõige eesmärgiks. Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19
Seda käsitletakse 19. saj väga intensiivselt. Taust, mis selle probleemi tõstatab- peale seda kui Baltimaade mõisnikud hakkasid rajama viinavabrikuid väga laialdaselt ehitama. Viinavabrik- käib kaasas kõrts. Kõrts on asutus, mis hävitab talupoega nii füüsiliselt kui ka majanduslikult.. Alkohol röövib talupojalt füüsilist jõudu ja ta töö on ebakvaliteetne. Kõrtsis kulub ka talupoja raha. Kõrts röövib need vähesed tulud, mis talupojal on. Prohvet Maltsvet- avastseen leiab aset kõrtsis. Mõis-viinavabrik-kõrts.. kasum on kõige eesmärgiks. Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19
kaustast "Dialogism to intertextuality") Kristeva tööd 60-ndate lõpust. 1969 “Uuringud semianalüüsist” genotekst ja fenotekst tekst ja teos Fenotekst – valmis, hierarhiline, organiseeritud, struktureeritud semiootiline produkt. Omab püsivat mõtet. Loomulikus keeles realiseeritud fraasid, diskursused, verbaalsed teosed, mis on mõeldud kommunikatsioonipartnerite otseseks mõjutamiseks. (strukturaalsemiootika objekt). Ometi on fenotekst vaid semiootilise analüüsi avastseen, millele järgneb või mille taga seisab tähenduste loomise protsess – genotekst. Genotekst – différance, siin ei ole perifeeriat ega tsentrumit, pole subjektiivsust, kommunikatiivset funktsiooni, valitseb struktureerimatus, polüseemia, mis leiab tähenduse fenoteksti tasandil. Genotekst on kultuuri toitelahus, mis kristalliseerub fenotekstis. Genotekst on lõputu tähistaja, ei eksisteeri kunagi ainsuses – genotekst on tähistajad.
annaabi.ee 
