Sellelt valgus peegeldab, nagu oleks ,,sabaga täht"; saba on Päikesest eemale pööratud koguaeg. · Oort'i pilv Päikesesüsteemi ääremail (komeetide pilv). Komeet saab mingil põhjusel lahti ja hakkab Päikese poole liikuma · kui komeet laguneb tükkideks ja Maa läheb sealt läbi, siis tekib ,,tähesadu" =meteoorid · Öpik- üks kuulsamaid astronaute. · asteroidid nummerdatakse, siis pannakse nimi (avastajal õigus nimele) (Öpik, Georg Ots, Estonia asteroidid) Plutiinod e. väikesed pluutod e. pluutokesed · Neptuuni orbiidi läheduses olevad väiksed objektid · Üldnimetus- Neptuuni tagused objektid (NTO) · Esimene 1996, 500 km läbimõõt, üks suuremaid · Nüüd on neid üle 300 · Külmunud jääpallid Meteoorkehad · väikeste mõõtmetega tahked kehad (liiva-,kruusatera,kivi-,rauatükk, kamakas) · võivad sattuda Maa atmosfääri · päritolu:
Üleüldse arvatakse olevat umbes miljon asteroidi. Kuna asteroide on ääriselt palju ja neid on vaja tähistada, on välja töötatud eriline süsteem. Asteroidi esmane nimi koosneb avastamise aastaarvust ja kahest suurest ladina tähest. Esimene täht näitab kalendrikuu esimest või teist poolt ja teine avastamise järjestust. Ainsana ei kasutata I tähte, kuna see sarnaneb number 1-ga. Pärast asteroidi täpsemat uurimist antakse talle number ja hiljem on õigus avastajal asteroidile nimi anda. 3 Asteroidid on väga erineva suurusega taevakehad. Kõige väiksemate asteroidide läbimõõt on kuni 100 meetrit ja suurimate diameeter võib ulatuda ligi 1000 kilomeetrini. Tõsiselt suure globaalse katastroofi tooks esile Maa kokkupõrkamine 1-1,5 kilomeetrise läbimõõduga asteroidiga. Selliseid juhuseid võib ette tulla kord miljoni aasta jooksul.
Signaali avastaja tundlikkus peab loomulikult sõltuma signaali tugevusest ja nii see ka on. Mida intensiivsem stiimul, seda kaugemale "paindub" ROC kõver graafiku peadiagonaalist. Mida tähendab signaali intensiivsus? Sellele annab vastuse signaali avastamise uurimine müra foonil. Signaali avastamine müra foonil Igasugune sensoorne protsess toimub tegelikult (sensoorse) müra foonil. Müra allikaks võivad olla nii signaali avastajani toovad sidekanalid, avastajal kasutada olev signaali dekodeerimisseade kui ka avastaja enese avastamistundlikkuse muutused (näiteks väsimuse, emotsionaalse pinge või ajapuuduse tõttu). Kui katseisik peab otsustama lävelähedase signaali olemasolu või puudumise üle, võib oletada signaali olemasolu teatava aistingu teket kas (a) signaali tegeliku esinemise tõttu või (b) eksitava müra aistinguttekitava mõju tõttu. Müra olemasolul eksisteerib
annaabi.ee 
